Sel nädalavahetusel oli hobustega tegelevatel loomaarstidel muhe võimalus ennast täiendada “Equine Wound Management and Field Surgery” nimelisel koolitusel Tartus. Koolitajateks olid inglismaa hobuspetsialistid John Burford ja Jo Suthers. Koolitus koosnes ühest teooria päevast ja ühest praktika päevast. Mõlemad olid täis pakitud igapäevases tööelus vaja minevaid praktilisi teadmisi ja lektorid olid ülimalt asjalikud ja abivalmid. Lisaks sellele et minu haavaravi oskused said uuele tasemele viidud, oskan nüüd ka teha nahasiirdamist ja eemaldada silma. No, loodame et seda ehk ikka praktikas vaja ei lähe 😉

Paar olulist vana head tõde sellelt koolituselt sooviksin ka hobuomanikega jagada.

  1. Haava puhastus

Igasugust haava mis on lahtine ning peab paranema (seega me soovime et sellel oleks palju elusaid haavarakke mis saaks paljuneda ning meie haava kiirelt sulgema asuda) ei tohi mitte mingil juhul loputada/puhastada kangete lahustega. Ükskõik mida te sinna haava peale panete, see peaks olema midagi sellist mida te julgeksite endale ka silma panna! Selleks sobivad näiteks:

  • Puhas vesi: kõige lihtsam, odavam ja tõhusam variant on voolikust tuleva veega pikalt ja põhjalikult haava loputada. Seda mitte 1 minut vaid ikka pigem 5-10 minutit jutti. Kui teil ei ole voolikut siis võtke abiks näiteks kastekannud või pihustid. Hirm et haav ei tohiks märjaks saada on alusetu.
  • Vesi+sool : alternatiivselt lihtsalt veele võite kasutada vee ja soola segu (või siis juba valmis kujul füsioloogilist lahust). Kui te segate seda ise siis lisage 9 g soola 1 liitri vee peale.
  • Joodi lahus : lubatud on kasutada 10-20 ml povidon joodi 1 liitri vee peale (seda lahust võite ka silma puhastamiseks kasutada)

 

  1. Haava sidumine versus haav lahti

Tihtipeale tekivad arutelud sel teemal kas haava siduda jah/ei või kas ikka on parem kui haav saab hingata. Arvestades standardset hobuste keskkonda (sopp/vesi/sõnnik/jne.) mida on suhteliselt keeruline perfektselt kontrollida, siis hästi paigaldatud side on kindlasti positiivne nähtus. Muidugi oleneb paljuski ka sellest kas kohta kus haav asub, on üldse võimalik siduda.

  • Kui sageli sidet vahetada ? Haava algses ravifaasis ning siis kui sealt eritub ohtralt põletikulist nõret, on soovituslik sidet sagedamini vahetada (24-48 tunni tagant). Kui haav stabiliseerub ja hakkab paranema, siis on oluline seal peal asuvat sidet mitte liiga tihti maha kiskuda. Iga sideme vahetusega me nimelt kahjustame ka osaliselt haavale juba tekkinud epiteeli rakke. Sidet võib siis vahetada 5-7 päevaste vahedega. NB! Kindlasti peab olema sel juhul haav seotud moel mis tagaks et side läbi ei vettiks ning haava mustust juurde ei tooks.
  • Kui kiiresti haavad paranevad? Hobuse nahk kasvab 0.09-0.2 millimeetrit (!) päevas. See tähendab vaid 1 cm suuruse augu kinni kasvamiseks võib aega minna halvimal juhul kuu või rohkemgi.
  • Liikumist piiravad sidemed? Sidumine ei ole mitte ainult oluline vahend selleks et mustust haava ei satuks, vaid seda tasub kasutada ka selleks et haava ja selle ümbruse liikuvust piirata. Mida vähem haav liigub, seda kiiremini ta paraneb sest rakkudel on optimaalne keskkond paljunemiseks.

 

  1. Mida haava peale panna?

Kas pärast puhasamist peaks haavale kandma ka mõnda parandavat salvi, ning milline see olema peaks?

  • Mesi: puhas mesi on väga võimekas antioksüdant. Haavaravis peab aga tähele panema seda et mett tohib kasutada vaid paranemise algstaadiumis. Kui haav ei erita enam põletikulist nõret, siis on mõtekam mee kasutamisest loobuda. Pikas perspektiivis mesi pärsib haava paranemist.
  • Haavaravi salvide turg on suur ja lai ning kindlasti on nii mõnigi nende seast väga positiivsete toimetega. Kliinikus olen palju kasutanud erinevaid Brauni tooteid, ning tulemusega rahule jäänud.
  • Haavad paranevad paremini kui nad on kergelt niiskes keskkonnas. Selleks võib kasutada nii hüdrogeele, salve kui ka haava peale paigaldatavaid spetsiaalseid lappe/sidemeid. Need on nii nimetatud semi-occlusive, ehk haavast eemale jääv pool on kiletatud ning ei lase niiskust läbi. See aitab haava juures hoida parasjagu õiget keskkonda haava optimaalseks paranemiseks.

 

  1. Miks haav ei parane?

Kui haav ei taha sugugi paraneda siis võivad sellel olla erinevad põhjused.

  • Liiga suur liikuvus: haav asub liiga liikuvas kohas ning seetõttu rakud ei jõua parandamistööga järgi. Haava liikuvust tuleb vähendada. Seda saab teha haava adekvaatselt kinni sidudes, olenevalt haava asukohast on võimalik ka lahas paigaldada.
  • Sequester ehk luukild. Oleneb kuidas haav tekkis on võimalik et põrutuse/vigastuse käigus sai kannatada lisaks nahale ja pehmetele kudedele ka luu. Luust võivad eralduda luukillud mis takistavad haava paranemist.
  • Põletik. Kui haav on muutunud põletikuliseks (ohtralt nõret, haava ümbrus tugevalt paistes, punetav) siis see takistab haava paranemist. Haav võib vajada värskendamist ja surnud kudede eemaldamist, ning hobune suure tõenäosusega ka antibiootilist ravi.
  • Võõrkeha. Oksad, aiaposti killud, okkad, jne. Nimekiri asjadest mida võib haavade seest leida on pikk. Teinekord võivad need olla nii kavalalt haava põhjas et jäävad algselt märkamatuks. Võib juhtuda et võõrkeha liigub iseenesest haavast välja, kuid sageli tekitab ta haavas põletiku ning enne kui teda ei eemaldata, ei saa haav hakata paranema.

 

  1. Liigliha, miks see tekib ?

Liigliha tekib enamasti jalahaavadel. Haavadel mis on liikuvates kohtades või mis on põletikulised. Naharakud ei jõua piisavalt kiiresti kasvama hakata ning aluskoe rakud vohavad üle haava ääre. Kui liigliha teke on alles algfaasis, saab seda pidurdada sobivate salvidega. Kui tekkinud on juba väike vohand, siis peab seda eemaldama hakkama. Igal juhul on tegemist nähtusega mis nõuab loomaarsti sekkumist.

 

Seega, haavaravis tasub meeles pidada:

  • Puhastage ohtra veega
  • Hoidke haava juures stabiilselt niisket keskkonda
  • Vähendage võimalusel haava liikuvust et kiirendada paranemis protsessi