Iga aasta jälle: see ütlemine ei kehti tänapäeval mitte ainult aastaaegade vaid ka teatud haiguste leviku kohta. Taas kord on varakevade puhul diagnoositud osades põhja Eesti tallides hobuste herpesviirust. Sel puhul on hea endale veelkord herpesviiruse põhitõed meelde tuletada.

Herpes on hobuste seas laialt levinud haigus. Viirus püsib väga pikalt hobuse sees kuna ta suudab ennast ära peita närvirakkude sisse kust immuunsüsteem teda kätte ei saa. Arvatakse et ca. 90% hobustest on Herpesviiruse kandjad. Seetõttu on väga keeruline kindlaks teha kust järjekordne haiguse levik alguse sai, ning süüdistada ei saa tegelikult mitte kedagi.

Viirus aktiveerub stressiga (võistlused, transport, varsa võõrutamine, uute hobuste karja toomine ning hobuste omavahelised võimuvõitlused, teiste haiguste levik), ning pärast aktiveerumist hakkab hobune viirust väljutama. Viirust väljutav hobune ei pruugi näidata haiguse sümptomeid ning võib jääda karjas märkamatuks.

Teatamiskohustus

Talliomanikul on kohustus teavitada ulatuslikust hobuste haigestumisest VTAd (Loomatauditõrje seadus). VTA võib otsustada tallile panna kuni 28 päevase liikumiskeelu.

Nakkus

Nakkuse saavad hobused omavahel kokku puutudes (piisknakkus). Harvemini võivad nad ka kaudselt nakatuda ühise varustuse kasutamise läbi või kui inimene liigub ühest tallist järgmisesse. Tiine mära võib viiruse oma lootele edasi anda.

Kinnises tallikeskkonnas liigub viirus oluliselt paremini kui õhu käes, kuna viiruse kontsentratsioon tallis kergemini tõuseb. Ka aborteerunud loode ning lootekestad sisaldavad suurtes kogustes viirust.

Inkubatsiooniaeg on üldjuhul väga lühike: 24-48 tundi. Erandjuhtudel 14-21 päeva. Eriti abortide puhul võib nakkuse peiteaeg olla väga pikk. Haigestumise hetkest eritab hobune viirust ca. 14 päeva.

Sümptomid

Enamus puhkudel algab haigus kõrge palavikuga T°39,5-40

  • Abort või nõrkade varssade sünd (EHV-1 ja 4)
    • Abort 7. Tiinuskuust kuni tiinuse lõpuni
    • Mära reeglina sümptomeid ei näita
    • Nõrgad varsad surevad paar päeva pärast sündi. Intensiivne ravi ilma tulemusteta.

 

  • Palavikuline hingamisteede haigus (EHV-4 ja 1)
    • Temperatuur üle 39°C
    • Köha, vesine silma- / ninanõre
    • Võimalik samaaegne bakteriaalne nakkus teiste haigustekitajatega

 

  • Närvisüsteemi haigestumine, halvatused, koordinatsiooni häired (EHV 1 ja 4)
    • Algab palavikuga
    • Koordinatsioonihäired, vankuv kõnnak, halvatused (tagajalad)
    • Probleeme roojamise/urineeerimisega
    • Loom on teadvusel, söögiisu enamasti hea

Diagnoos

Vereproovid/ninaproovid/abordimaterjal

  • Tekitaja määramine PCR meetodil
  • Antikehade määramine (kordusproov 10-21 päeva pärast, tiiter peab olema vähemalt neljakordselt tõusnud et kinnitada EHV nakkust)

Viiruse diagnoosimine laboris ei pruugi igakord õnnestuda, ning võtab mitu päeva aega.

Vet- ja toidulabor: Antikehade määramine. 1. Proovi hind 126,84 Eur. 2. Proov 19,08 EUR

EHV1 / EHV4 tekitaja määramine reaalaja PCR 1. Ja 2. Proov 74,66 Eur. Alates 3. Proovist 32,38 Eur (Seis 02.04.2017)

Teraapia

Sümptomaatiline. Viiruse otsene tõrjumine ravimite abil ei ole võimalik.

Põletikuravi, infusioon, B-vitamiin.

Ennetamine

  • Keskkonnas on viirus 2-3 kuud nakkusohtlik. Kui hobused on viirusega kokku puutunud, siis on tungivalt soovituslik põhjalik deso et vähendada keskkonnas oleva viiruse kogust. Sobiv vahend on näiteks Virkon S. Sobivad ka muud happelised ning rasvlahustuvad vahendid.
  • Võimalikud stressiallikad ära hoida: vähendada keskkonna muudatusi, transporte, jne. Hoida aretuskarja ja võistlevaid hobuseid üksteisest eraldi tallides ja koplites.
  • Tugevad loomad: korralik parasiiditõrjeprogramm, kvaliteetne ja tasakaalustatud söötmine (vitamiinid, mineraalid!). Enamus haigusjuhtumeid on leidnud aset hilissügisel, talvel ja varakevadel. Jälgida hobuste heaolu nendel aastaaegadel eriti hoolikalt.
  • Vaktsineerimine:
    • Ainult kõikide talli hobuste vaktsineerimine vähendab oluliselt nakkuse ohtu. Tallis, kus on kõik hobused vaktsineeritud , on viiruse levik raskendatud ja seega ka võimalik viiruspuhang tunduvalt lühiajalisem ning kergem.
    • Varssade vaktsineerimine kõige varasemalt alates 5. elukuust.
    • Vaktsineerida võimalusel kõiki loomi üheaegselt.
    • Ka vaktsineeritud hobused võivad haigestuda! Vaktsiin ei anna 100% kaitset, kuid vaktsineeritud hobused väljutavad 90% vähem viirust kui mitte vaktsineeritud.
    • Mitte vaktsineerida kui haigus juba levib. Võib olukorda hobuse jaoks hullemaks muuta.
    • 2 vaktsiini, 4-8 nädalase vahega. Kordus iga 6 kuu tagant. Pärast esmast vaktsineerimist tekib immuunsus 14 päeva pärast.
  • Haigusjuhtumitega tallis:
    • karantiin 28 päeva viimasest haigestumisest
    • eraldada haigestunud hobused teistest hobustest
  • Haiguse läbi põdemine ei anna hobusele pikaajalist kaitset!

 

 

 

Allikad

http://www.pferdeklinik-cronau.de/info/info_herpes.htm

http://www.tiho-hannover.de/kliniken-institute/kliniken/pferde/besitzerinformationen-zu-herpesvirusinfektionen/

http://tohver-veterinary.com/minu%20artiklid/herpes.pdf

http://www.msd-tiergesundheit.de/News/Fokusthemen/Equines_Herpesvirus/allgemeine_infos.aspx