Millest tekib hobusel krooniline kopsuhaigus?
Hobustel enim levinud krooniline mitte nakkuslik hingamisteede haigus on kopsuemfüseem (ingliskeeles RAO – recurrent airway disease). Inimestel annaks seda kõige enam võrrelda astmaga. Põhjustajaks on kopsu ärritavad osakesed – tolm ja toksiinid (hallitusseene kübemed), umbne tallikeskkond (kõrge ammoniaagi tase, kõrge õhuniiskus), liiga vähe aktiivset liikumist värskes õhus. Osadel hobustel on kindlaks tehtud et tegemist on päriliku soodumusega – nii oleme näiteks ka Eesti hobuse aretuses märganud et “köhivatel” märadel või täkkudel on tihtipeale sama soodumusega järglased. Kindlasti ei pruugi see aga kõigi hobuste puhul nii olla, ning enamustel mängivad ka lihtsalt väga kehvad pidamistingimused või söödakvaliteet olulist rolli. Siiski on see detail mida aretuses meeles pidada.
Kuidas väljenduvad kopsuprobleemid?
- Köhimine: klassikaline sümptom kopsuprobleemidest on muidugi köhimine. Köha võib olla nii kuiv kui ka rögane. Ninasõõrmetest võib erituda lima.
- Hingeldamine: paljudel kroonilise kopsuhaigusega hobustel ei täheldata köhimist üldse. Ainus haiguse märk võib olla kõhuga pressiv hingamine, suureks aetud ninasõõrmed hingamisel, higeldamine ja raskused treeningus vastu pidada. Kui teie hobune väsib ratsutades kummaliselt kiiresti ära või keskmise koormusega trenni lõpus pumpab hingata nii et silmad ja sõõrmed on punnis, võib see olla esimene oluline ohumärk.
- Kehatemperatuur: krooniliselt kopsuhaigete hobuste kehatemperatuur püsib alati normis. Kui teie hobusel on tekkinud palavik siis ei ole enam tegu lihtsalt emfüseemiga vaid mõni pisik on võimust võtnud.
- Väike video kuidas näeb hingamisraskustega hobune välja: https://www.youtube.com/watch?v=nnEdos9d8fE
Kuidas saan ma oma hobust aidata ?
Kui teie hobune kannatab äkiliste ja suurte hingamisprobleemide all, köhib ohtralt või tunneb ennast väga halvasti siis peab esialgu konsulteerima loomaarstiga. Raskematel juhtudel võib vaja minna allergia ravi, kergematel piisab heast köhasiirupist (isiklikult oman häid kogemusi Equivent siirupiga, see on meil ka alati kliinikus saadaval. Sobivad aga ka teiste tootjate siirupid, see on maitse ja eelistuse asi).
Pikas perspektiivis on õiged pidamis- ja söötmistingimused siinkohal paraku ainus kuldne lahendus. Siirupid, eukalüpti pulbrid või ägedalt lõhnavad lakukivid on vaid plaastri eest ning ei asenda mitte kuidagi hobuse eluolude parandamist (kasutage neid kindlasti hobuse heaolu toetamiseks, mitte aga õigete pidamistingimuste asendamiseks!). Iga järgneva köhahooga tõmbuvad teie hobuse kopsualveoolid aina kitsamaks kokku, kuni lõpuks jõuab õhk ainult veel väga piiratud alani ning teie hobust ei olegi enam võimalik aidata. Uut kopsu ei saa me talle mitte kuidagi paigaldada.
Isiklikust kogemusest võin öelda et olen enda juurde pidamisele toonud erinevatel asjaoludel väga mitmeid emfüseemikuid hobuseid ning peale algset ravi ei ole ükski neist enam rohkem probleemide käes vaevelnud (ma saan aru et kõikide maailma hobuste puhul see ilmselt nii lihtsalt ei läheks, aga vähemalt 70% emfüseemikutest ma arvan küll). Meie kodus elavad hobused 24/7 õues ning söövad vaid kvaliteetset kuivsilo, lisaks tagame selle et kopsuhaiged hobused saaksid ka regulaarselt treeningut või kerget jooksutamist: see suurendab hingamise sügavust ning paneb vähesedki olemas olevad tolmukübekesed kopsust väljapoole liikuma. Teinekord on head lahendused lausa masendavalt lihtsad ja isegi mitte kulukad. Te peate lihtsalt olema valmis selle muudatuse ära tegema ning olema oma hobusele hea õhu ja hea sööda tagamises ka järjepidevad.
Tallielu – mida märgata ja parandada
Krooniliste hingamisteede probleemidega hobusel tasuks kaaluda väliboksi või hoopis 24/7 õues elamist. Mida vähem aega ta peab veetma kinnistes ruumides, seda kergem temal on. Kui aga selline valik ei ole võimalik siis tasuks tallis järgnevaid asju silmas pidada:
- Sööda käsitlemine : nii heina kui ka põhurulle võiks lahti harutada tallist väljapool. Isegi hea kvaliteediga koresööda puhul on rulli lahti harutades ja portse välja saputades näha väikseid tolmupilvekesi. Räakimata siis nendest ärritavatest osakestest mis silmaga ei ole nähtavad.
- Talli pühkimine: tallis põrandaid pühkides on sageli tolmupilved silmaga nähtavad. Tolmu vähendamiseks tasuks põrandaid enne pühkimist kasta. Kõndige näiteks suure kastekannuga läbi talli ja niisutage sellega siksak mustris oma põrandad üle enne kui harja kätte võtate.
- Aluspanu: ka aluspanu mängib tolmu tootmisel suurt rolli. Siiani ei ole jõutud üksmeelsele arvamusele milline aluspanu kopsuhaigetele hobustele kõige paremini sobida võiks ning aluspanu tasub sellise pilguga individuaalselt üle vaadata (loe: raputada ja nuusutada ja analüüsida tema tolmukust ja lõhna). Siiski võib eeldada et hea turvas või põhupellet võiksid olla kõige vähesema tolmu ja hallitusfraktsiooniga. Halvimad variandid on hallitusega/õues seisnud põhk ja tugevalt tolmavad saepurud (ka need võivad olla väga erinevad).
- Ammoniaak: lisaks tolmule ärritab loomi kõige enam õhus olev ammoniaak ja mingil määral ka õhuniiskus. Mida rohkem loomi ning loomseid väljaheiteid ja mida väiksemad/madalamad ruumid, seda suurem on ammoniaagi sisaldus õhus. Kopsuhaigetele hobustele sobivad seetõttu kõige paremini suured avarad boksid, kõrged laed, väiksema asustustihedusega tallid, sage sõnniku väljaviimine/hea bokside korrashoid. Ka talli ventilatsioonisüsteem on selle koha pealt väga oluline. Ventilatsiooniks ei piisa lihtsalt aeg ajalt tõmbetuule tekitamisest, vaid see võiks olla püsiv ja mõistlikult lahendatud õhuvahetus.
- Sööda hoiustamine varju all/katte all: isegi kui me õues seisnud rullidest välimised niisked kihid maha koorime on hallituse osakesed enamasti juba oluliselt kaugemale rulli sisse jõudnud. Te lihtsal ei näe neid silmaga, aga hobune hingab neid süües kõvasti sisse. Kvaliteetselt tehtud ja kuivas hoiustatud rullid on igasugustele hobusele mitte vaid soovituslikud vaid hädavajalikud.
- Sööt köhijatele : kuivsilo või kui see ei aita siis leotatud hein on head alternatiivid kuidas hingamisteid tolmust säästa. Kaaluda võiks ka võimalust sööta võrgust pakkuda et hobune ei saaks ninapidi sööda sees tuustida. Halvim variant mida teha saate on oma köhival või lõõtsutaval hobusel lasta peadpidi suure heinarulli sees aega veeta.