Hobuste parasiidikontrolliga suur samm tänapäeva – nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik

 

Hobuse tervisele mõeldes arvestame igasuguste eripäraste vajadustega. Mõtleme sellele milliseid vitamiini või mineraali lisandeid kasutada, kust leida võimalikult hea sepp ja kui tihti kutsuda talli massöör. Väheke nupukamad tegelevad isegi sellega kuidas söödaratsioone võimalikult hästi välja arvutada. Väga lihtsad kuid organismi oluliselt mõjutavad asjad jäävad aga tihtilugu tähelepanuta. Nagu näiteks hobuste sooleparasiidid.

Mõni ratsanik ei mõtle neile üldse mitte kunagi ning hobune saab kuidagiviisi hakkama. Ehk sporaadiliselt võib sellele inimesele tunduda et hobuse kõht on kuidagi punnis ning siis saab ussirohi antud. Pärast seda ei pruugi keegi jälle mitu aastat sellele mõelda. Teised ratsanikud ning tallid on endale teatud parasiiditõrje programmi paika pannud. Kaks kuni neli korda aastas saab kogu hobukari läbimõeldult või siis lihtsalt parasjagu kättesaadava ussirohuga läbi tõrjutud. Tublimad teevad seda loomaarstiga kooskõlastatult. Leidlikumad impordivad dubioossetest allikatest kastide kaupa endalegi natukene arusaamatuid ravimeid ja jagavad neid sõpradelegi.

Roojaproovide tegemine

Ükskõik aga kas te ignoreerite oma hobuse parasiidistaatust või ravite teda iga natukese aja tagant, kumbki nendest variantidest ei ole otseselt vale ning kindlasti saavad paljud hobused sellega täiesti adekvaatselt hakkama. Tänapäeva võimaluste ja teadmiste juures on aga veel kolmas võimalus kuidas asju natuke paremini teha (ning kas paremini tegemine ei ole siis see mille poole me pidevalt püüdleme?). On võimalik kontrollida individuaalselt iga hobuse parasiidi staatust ehk seda kui palju tal üldse parasjagu usse soolestikus ringi ulbib ning kas talle on vaja ussirohtu anda või mitte. Ning teate mis kõige parem asi seejuures on? See teenus on odavam kui ussirohud. Roojaproovide tegemise hind jääb vahemiku 6-12 eurot olenevalt sellest kus te neid teha lasete. Ja kui vaadata keskmiselt talli peale hobuste roojaproovi tulemusi siis ainult pooled hobused vajavad reaalselt ussirohu manustamist. Roojaproovi tulemuste alusel on seejärgi võimalik anda ussirohtu just täpselt nendele hobustele kes seda ka tõepoolest vajavad. Selektiivne, tõhus, vastutustundlik ravimikasutus ja majanduslikult otstarbekas. All in one!

Parasiitide resistents – ka Eestis juba levinud probleem !

Lisaks sellele et teil on võimalik roojaproovidega raha säästa on selektiivne parasiiditõrje ka mitmes muus mõttes kasulik. Keskmisele inimesele ilmselt natukene võõras teema on parasiitide resistents. Nimelt on ussid ühed kavalad tegelased. Nad on võimelised õppima kuidas ussirohust hoolimata ellu jääda ning nad on suutelised seda teadmist ka järgmistele põlvkondadele edasi andma. Mida sagedamini te ussirohtu manustate, seda kiiremini toimub see õppimise protsess, ja lõpuks võite ennast leida olukorrast kus enamus käibel olevatest ussirohtudest teie hobusel või teie terves karjas lihtsalt enam ei toimi.
See on kogu maailmas levinud ja kiirelt edasi arenev probleem ning Eesti ei ole selle koha pealt mingi erand. Aastal 2013 uuris maaülikooli diplomand neljas eri tallis hobuste roojaproove enne ja pärast ussirohu manustamist ning tulemused näitasid et nii ivermektiini kui ka püranteel (kaks kõige enam levinud ussirohu toimeainet) ei olnud oma toimes 100% tõhusad.

Üks asi mida teie teha saate selleks et resistentsete sooleparasiitide levikut pidurdada on ussirohte manustada kontrolli alusel. Nii vähe kui võimalik, aga täpselt nii palju kui vajalik. Lisaks sellele on oluline ka karjamaade õige majandamine.

Kuidas olla “öko” – õige lähenemine

Manustades ussirohte vastavalt proovide tulemusele säästate hobuse organismi sest te manustate talle ainult siis ravimeid kui ta neid ka tõepoolest vajab. Mõni rohelisemat laadi inimene lahendab ülearuse ravimi manustamise sellega et ei anna ussirohte üldse enam. Asendustena kasutatakse igasugu, kohati märkimisväärse hinnaga, pulbrikesi ja taimi, alustades spirulinast üle saialille kuni erinevate õlideni välja. Neid võib igaüks anda oma äranägemise järgi toetuseks, kuid raviks nad kindlasti ei sobi. Selleks et tõhusalt ravimi kasutust vähendada ning kontrollida kas teie toetavad meetmed on toiminud, sobib ikka kõige paremini roojaproov. See vähemasti on loomale ohutu “roheline” lähenemine.

Lähenemine vastavalt vanusegruppidele

Sooleparasiitide suhtes kõige tundlikumad on varsad ja kuni 3 aastased noorhobused.

  • Varssadel soovitame roojaproovide tulemusest hoolimata manustada kord kvartalis ussirohtu.
  • 1 kuni 3 aastased hobused: roojaproove tehke kord kvartalis. Ussirohtude manustamine vastavalt roojaproovi tulemusele. Lisaks hinnake ka hobuse üldist kehakonditsiooni ja välimiku.
  • Täikasvanud hobuste puhul selgub üldjuhul juba pärast teise või kolmanda roojaproovi tegemist kes on “high shedders” ehk need hobused kellel on alati väga kõrge usside foon soolestikus, ja kes on “low shedders” ehk need kelle foon mitte kunagi ei tõuse, ükskõik kas neile manustatakse ussirohtu või mitte. Täpsemalt nendest kategooriatest veidi hiljem. Kuid oluline on teada et enamus hobused säilitavad eluaeg teatud vastuvõtlikuse taseme sooleparasiitidele. Osad hobused on eluaeg väga tundlikud, ning osad ei nakatu pea mitte kunagi ussidega. Statistiliselt arvatakse et igas hobusekarjas vastutab kuskil 15-30% hobustest kuni 80% parasiidi fooni eest. Nii et kui te suudate need hobused tuvastada ja neid teistest eraldi ravida, siis suure tõenäosusega ei ole teistele hobustele üldse enam nii palju ussirohtu vaja manustada. Lisaks mõjutab kõrge parasiidifoon oluliselt hobuste tervist ja võimekust. Kui proovide najalt on välja uuritud need hobused kes on kõige tundlikumad, siis on võimalik neid eraldi käsitleda ja selle najalt nende tervist ja heaolu tõsta.
    • High shedders : roojaproov 4x aastas, ussirohtu vastavalt proovi tulemusele
    • Low shedders: roojaproov 1-2 x aastas, ussirohi vastavalt proovi tulemusele

Kuidas roojaproovi võtta?

Roojaproovi võtmisega saab iga hobuseomanik eduliselt ise hakkama. Proovi jaoks vajalik kogus on supilusika suurune ports mis vastab enam vähem ühele täiskasvanud hobuse pabulale. Kui hobused käivad öösiti eraldi boksides siis korjate lihtsalt hommikul igast boksist ühe pabula, pakendate need ükshaaval ära ja panete nimed ka peale. Pakendamiseks sobivad minigrip kotid, kummikindad millele sõlm peale teha või mis iganes muu kile, plast või klaaspakend mis teil parasjagu käepärast on. Mida vähem õhku roojaproovile ligi pääseb, seda parem. Kui teil ei õnnestu roojaproove kohe samal päeval kliinikusse või laborisse toimetada, siis sellest ei ole hullu. Külmkapi temperatuuril säilivad proovid värskena kuni nädal aega.

Kummikinnastesse pakendatud roojaproovid

Minigrip kottidesse pakendatud roojaproovid

 

Kuhu roojaproov saata?

Väga mitmed loomaarstid või loomakliinikud pakuvad roojaproovide tegemise teenust. Konsulteerige oma loomaarstiga et leida enda jaoks sobilikum variant. Parasiiditõrje on väga oluline hobuste tervishoiu aspekt milles loomaarsti kaasata! Ka meie juures kliinikus saab proove teha. Ühe proovi hinnaks on siin 6 eurot. Lisaks saab proove saata ka näiteks maaülikooli parasitoloogia laborisse või Vet- ja toidulaboratooriumisse (neid proove saab ka Tallinna laborisse ära anda). Kui teil ei õnnestu proove isiklikult kohale tuua siis alati on neid võimalik ka pakiautomaadi või kulleri vahendusel edasi toimetada (ausalt, teile ainult tundub et see pakk haiseb….)

Mis roojaproovi tulemused mulle ütlevad?

Roojaproovi tulemusi väljendatakse numbris “epg” (eggs per gram) ehk hulk ussimune per gramm rooja. Piirarvude kohta on erinevaid arvamusi kuid keskeltläbi on soovitused sellised:

Epg 0 kuni 200: ussirohtu ei ole vaja manustada. Nii nimetatud “low shedder
epg 200-500: ussirohtu on vaja manustada. Nii nimetatud “medium shedder
Epg üle 500: “high shedder

Roojaproovi tegemiseks kasutatakse laboris soolalahust ja spetsiaalset lugemiskambrit

Kui tihti roojaproovi võtma peaks?

  • Kuni 3 aastased hobused: 4x aastas => noorhobused on väga vastuvõtlikud parasiitidele ning kohati võib nende parasiidi hulk väga järsult muutuda
  • Vanemad hobused kui te varasemalt ei ole võtnud roojaproove: 3-4 x esimesel aastal => selle najalt on võimalik selgeks teha kas teie hobuse puhul on tegemist püsivalt kõrge, madala või keskmise parasiidifooniga loomaga (low, medium või high shedder)
  • Vanemad hobused kui te olete nende parasiidi fooni selgeks teinud :
    madala ja keskmise parasiidi fooniga hobused: 2x aastas roojaproovid et kindlaks teha kas midagi ei ole muutunud, tõrje vastavalt proovi tulemusele
    kõrge fooniga hobused: 4x aastas roojaproov ja tõrje vastavalt tulemusele

 

Millal on roojaproovi tulemuste hindamine piiratud?

 

Roojaproovid annavad meile alati siis täpse info kui sooleparasiidid tegelevad aktiivselt munemisega ning hobune neid mune siis ka roojaga väljutab. Kui temperatuurid on püsivalt alla +5 kraadi, siis ussid vähendavad oluliselt oma munemist või peatavad selle sootuks ja lähevad nii öelda talveune seisundisse. Sellisel ajal ei ole võimalik roojaprooviga adekvaatselt hinnata hobuse sees olevat parasiidi fooni.

Varssadel ei ole soovituslik parasiiditõrjel roojaproovi tulemustest lähtuda. Nad on loomu poolest tundlikumad ja vastuvõtlikumad ning võivad ka juba väga madala fooniga hätta jääda. Varssadel me soovitame ussirohtu manustada 4x aastas.

Varssadel kehtivad parasiidi tõrjel omad reeglid!

Karjamaade hooldamine

 

Parasiitide kontrollimisel ei ole meie siht kunagi saada hobuseid täielikult “parasiidivabaks”. See on võimatu. Parasiite on keskkonnas pidevalt olemas ning hobused nakatuvad aina uuesti. Küll aga on meie siht hobuseid ja nende keskkonda võimalikult hästi majandada selleks et parasiitide kogust madalal hoida. Kõige olulisem majandamise aspekt on karjamaade hooldus. Meie soov on parasiidi foon karjamaadel võimalikult madalaks saada. Kuidas seda saavutada?

  • Kui teil on suur hulk hobuseid väikestel karjamaadel siis koguge regulaarselt roojahunnikuid karjamaalt kokku
  • Vältige liiga suurt hobuste hulka väiksel karjamaal/karjamaade ülekarjatamist
  • Laske karjamaadel puhata: kui karjamaa saab soojal ajal (siis kui parasiidid ka karjamaal välja arenevad, talvel pole sellest kasu) puhata ilma et hobused seal peal käiks, siis parasiidid läbivad arengutsükli, ei leia peremeest ja surevad ära. Parasiitide foon karjamaal väheneb oluliselt. Puhkeperioodi pikkus peaks meie kliimas olema 5-6 kuud. Kasutage puhkeperioodil võimalust karjamaalt heina niide teha või tehke segakarjatamist teiste loomaliikidega.
  • Segakarjatamine: karjatage üks hooaeg või pool hooaega teiste loomaliikidega sama karjamaad. Võõrad parasiidid tekitavad hobuste parasiitidele konkurrentsi, ning need ei saa nii hästi areneda. Segakarjatamiseks sobivad hästi kõik mäletsejad (veised, lambad, kitsed).

Mida vähem hobuseid karjamaa hektari kohta, seda lihtsam on parasiidi fooni madalal hoida

Teil on kahtlus et mõni ussirohi teie karjas ei toimi, mida teha ?

Kahtlused ussirohu effektiivsuses on vägagi õigustatud. Maailmas on resistentsed sooleparasiidid laialt levinud ning ka Eestis on seda probleemi juba uuritud ja tuvastatud. Kui te soovite kontrollida kas ussirohi ka tõepoolest toimis siis saatke uus roojaproov 14 päeva pärast ussirohu manustamist. Kui selleks hetkeks enamus parasiidid on kadunud siis saame kinnitada et see ussirohi (või õigemini siis selle ussirohu toimeaine) töötab teie karjas eduliselt.

 

Allikad:

AAEP Parasite Control Guidelines https://aaep.org/sites/default/files/Guidelines/AAEPParasiteControlGuidelines_0.pdf¨

http://www.selektive-entwurmung.com/

https://edoc.ub.uni-muenchen.de/18606/1/Schneider_Stephanie.pdf  Saksamaal baseerunud uurimistöid kokkuvõttev diplomitöö

https://www.healthbalance.ch/medienberichte.html?file=files/TGZ/PDFs/PDFs%20Parasitologie/Hertzberg%20vet%20journal%20Dez%202016.2.pdf  Sveitsi kogemused

https://www.agroscope.admin.ch/dam/agroscope/de/dokumente/themen/nutztiere/Pferde/publikationen-sng/entwurmen-pferd-sng.pdf.download.pdf/Entwurmen_D_web_DEF.pdf sveits

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25007041 Anthelmintic resistance of intestinal nematodes to ivermectin and pyrantel in Estonian horses. (Lassen B., Peltola SM.)