Koolitusel kogutud infokillud.

Varsad

Varssade kabjakuju ja seisaku hindamine: Varssadel võiks seis olla pigem kergelt harkvarbne. Kasvades rinnak laieneb ning siis tõmbub seisak pigem väljapoolt sissepoole, ning kergelt harkvarbne seisak korrigeerub iseenesest otseks. Kui juba varsal on näha koondvarbset seisu siis sellele peaks koheselt tähelepanu pöörama. Kasvades muutub see ainult hullemaks.

Kuidas need korrektuurid välja näevad? Lisaks õigele värkimisele on seppadel võimalik paigaldada ka varssadele spetsiaalseid plastikust susse või kabja pikendusi. Pikendus paigaldatakse alati sellele poolele kuhu on soov jalga keerata. See tähendab kui kabi on liialt sissepoole keerdus, siis paigaldatakse pikendus välimisele küljele et varss õpiks seda poolt rohkem kasutama ning luud-liigesed-kõõlused veniksid selles suunas järgi.

Üldse oli Josh seda meelt et igasugused vale seisaku korrektuurid peavad hiljemalt kolmanda eluaastani olema tehtud. See tähendab et hinnake oma võõrutusvarsad ja noored hobused kriitiliselt sellise pilguga üle. Vanematel hobustel kellel on väga ebasümmeetriline kabi või vale seisak, ei tohiks seda enam korrigeerima hakata (või kui, siis ainult väga vähesel määral). Põhjus on lihtne. Kõik luud-liigesed on selle rohkemal või vähemal määral kõvera seisaku järgi kasvanud, ning kui hakata sellist vanemat hobust nüüd täitsa standardseks ja sirgeks värkima siis võib liikumise parandamise asemel olla tulemuseks hoopis kõva longe.

Korraks puudutati ka teemat varsad ja laminiidi moodi sümptomid. Tõepoolest võib ka väikestel varssadel lopsakatel karjamaadel tekkida süsivesiku liiast kõva põletik. Neil ei hooma see niivõrd kapju kui rohkem luude kasvualasid. Seega olge ka varssadega märasid uuele karjamaale pannes ettevaatlikud.

Kabja kvaliteet

Et hinnata kas teie hobuse kabi on sümmeetriline, ning kus asub kabja keskkoht, on võimalik kasutada nii nimetatud hoof mapping tehnoloogiat. Juhendi selleks leiate näiteks järgnevast videost: https://www.youtube.com/watch?v=c8fNUuv5b0k

Esiseina kalle on standardselt 50-55°

Kui märkate oma hobusel väga halba kabja kvaliteeti, siis puudulike toitainete asemel tasuks pigem kahtlustada vale/puuduliku värkimist ning vale pinnast. Igasuguste kapju tugevdavate lisandite söötmise kohta arvas Josh et selle raha võiks pigem heale sepale anda, ning ainus millest ta on teadlik et see lisandina ka toimet on näidanud on lihtsalt zelatiin (sama mida toidu sees kasutatakse).

Pinnase poolest peaks kindlasti arvestama sellega et ekstreemsed muutused (vaheldumisi väga kuiv ja väga märg) on kabja struktuurile küllaltki koormavad. Abiks on kapjade regulaarne rasvatamine/õlitamine (mõlemad vahendid olid Joshi jaoks ühtemoodi kasulikud) et hoida kabja keskkonda stabiilsemana ja reguleerida palju niiskust kabja sees on. Ärge seejuures unustage töödelda alati ka kabja sisepinda ja mitte ainult välisseina!

Kui kabja kasvuga on probleeme siis inglismaal kasutatakse näiteks sellist kabja vahendit nimega Cornucrescine mis aitab kabja ainevahetust kiirendada.

Kui nüüd hakata päid kangutama et mis on õige, kas barefoot või rautus, siis peab lihtsalt mõistuse pähe võtma ja endale aru andma et igal asjal on oma aeg ja oma koht. Kindlasti tasuks maksimaalselt hobuseid ilma raudadeta hoida, kuid samas peab arvestama sellega et töös olevad hobused liiguvad küllaltki palju abrasiivsetel pinnastel mis võivad teinekord olla ka väga kõvad. Hoida selliseid hobuseid vägisi ilma raudadeta, on sama tobe nagu panna pühapäeva ratsudele kes kord nädalas pehmel metsateel liiguvad vägisi rauad alla. (Joshi kõnepruugis olid need viimased väga sümpaatse koondnimetuse all “happy hackers”)

Kabja kvaliteeti mõjutab värkimise poole pealt see kuidas kabja struktuurid liiguvad, ja seega kuidas kabja vereringe ja ainevahetus toimivad. Oluline on et ka kiil omaks kabjas kandvat funktsiooni ja puutuks maaga kokku. Kui kiil töötab siis toimib ka kabja vereringe korralikult ning töötav kiil läheb laiemaks ja aitab ka kabja päkkasid laiali hoida.

Kabjamädaniku puhul soovitas Josh teha suhkrust ja joodist selline pasta moodi segu, ning see põletiku piirkonnale peale määrida. Suhkur kristalliseerub ning aitab joodi paigal hoida ja mädaniku haavast välja tõmmata.

Kabja kuju

Varba pikkuse poolest soovitab Josh hoida esiseina pigem lühemana. Mida pikem esisein, seda rohkem koormust läheb kõõlustele ja süstikluule.

Nii raua kui ka kabja kulumise järgi saab vaadata kuidas hobune liigub ning mis on tema liikumise eripärad. Kui panna kulumisjäljed kokku röntgenpiltide ja ratsaniku hinnanguga hobuse liikumisest ja käitumisest, on teinekord võimalik nii tervise muresid kui ka treeningprobleeme parandada. Hobusel võib olla näiteks üks külg treenitud nõrgemalt, või aga on tagajalgade korrektsele treeningule liialt vähe rõhku pandud. Kabja ebaühtlane kuju võib viidata lihtsalt sellele et hobune ei kasuta oma keha ühtlaselt.

Kombkabjad võivad olla geneetiliselt tingitud. Osadel hobustel tulenevad need aga ka kõõluse probleemidest. Hobune ei toeta kapja nii nagu ta peaks. Kindlasti kontrollige need asjaolud üle.

Rautus

Rautuse vahe professionaalsetel võistlushobustel võib teinekord olla vaid 5 nädalat. Kõrgtaseme hobustele võib ka paari millimeetrine kabja kasv tähendada muudatust nende liikumises ja võimekuses.

Tavakasutajatel on rautuse vahe enamasti siiski 6-10 nädalat. See sõltub teinekord ka natuke aastaajast. Talvel on ka kabja juurdekasv aeglustatud ning seega võib rautuse vahe pikemaks venida.

Kui rääkida ravirautusest siis trikke ja võimalusi on oskuslikel seppadel muidugi küllaga. Kindlasti on selle koha pealt oluline ka sepa ja loomaarsti hea koostöö. Siiski ei tasu neid ravirautusi ennetavalt alla panna. Teie hobusel võivad küll röntgenpildi järgi olla muutused, aga senikaua kui need ei ole lonkes väljendunud, ei tasu hakata kabja kuju/kallet/tugisüsteemi muutma. See võib anda teile hoopis vastupidise effekti. Hobune kes eelnevalt oma probleeme suutis kompenseerida, hakkab muutunud rautusega võibolla lonkama.

Laminiitikud

Eestis kindlasti aina kasvav ja suur teema, just aborigeensetel tõugudel ja ülekaalulistel hobihobustel. Nii pea kui täheldate äkilise laminiidiga hobust, on kõige olulisem tema elu võimalikult mugavaks muutmine. Kui te selles etapis hobust ignoreerite, siis võivad laminiidi tagajärjel kabja kandvad struktuurid kokku vajuda. Kui te aga oma hobust aitate, siis võibolla suudate nii kapja kui ka sees olevaid struktuure hävingu eest päästa. Oluline on muidugi ka loomaarsti ja sepa kaasamine.

Hobusele kõige olulisem selles etapis on pehme pinnas. Paks kiht saepuru või pelletipuru on kõige parem. (põhk kipub liiga kergesti laiali vajuma ning ei anna nii head tulemust). Hobuse kapjade alla kleebitakse lisaks veel stüropoorist pehmendused. Oluline on ka siinkohas kiilu kandma panna et ülejäänud kabi saaks kergemini hingata ning tekiks kabja kapsli stabiliseeriv effekt. Selleks otstarbeks on võimalik kiilu kummipatjade või plastiliini taolise massiga kõrgemaks teha (« frog support »).

Vahva esitluse tegi Josh ka imprint shoe teemal mis on plastiku moodi materjalist kabjaraud mida saab kabjale kleepida. See on suurepärane lahendus nii laminiitikutele kui ka kehva kabjastruktuuriga hobustele. Kahjuks on hind küllaltki krõbe (150 naela per paar), aga keda asi huvitab, see leiab rohkem infot sel teemal imprint shoe kodulehelt : http://www.imprintshoes.co.uk/