Suve algus on tüüpiliselt aeg kus aasta jooksul kõige enam hobuseid laminiiti põeb. Kuigi paljudele ratsanikele tekitab juba ainuüksi sõna “laminiit” tõelist õudust, siis selle haiguse tekke põhjustest, ennetamisest ja õigest käsitlemisest on ainult vähesed teadlikud. Kuidas aga tunda ära laminiiti, mis on esmased abinõud ja kuidas on hobuse edaspidised elulootused ja -kvaliteet, sellest üritame siin kohas lähemalt rääkida.
Laminiit – mis loom sa oled?
Laminiit on kabja naha põletik. Kabja nahk on see kiht kabja sees kus asuvad kõik veresooned, ja mis tagab selle et kabi ja kabjaluu oleksid toitainetega varustatud ning püsiksid elastselt koos. Põletikuga kaasneb sageli ka kabjanaha verevarustuse häire, ning lisaks hobuse poolt tuntavale, ägedale, valule võib tekkida ka olukord kus kabjaluu ja kabja vaheline ühendus nõrgeneb. Selle tagajärjel võib kabjaluu oma asukohta muuta ja hakata alla vajuma. Halvimal juhul võib tekkida olukord kus luu vajub kabja põhjast läbi.
Laminiit – kust sa tuled?
Laminiidi teket võivad põhjustada erinevad asjaolud:
- Söödast tingitud laminiit – kindlasti üks kõige enam levinud laminiidi põhjustajaid. Süüdi on äkiliselt välja jagatud suur hulk kergesti seeditavaid süsivesikuid. Selline olukord võib juhtuda erakordselt suure koguse jõusööda puhul (ahne poni kes on pääsenud kaeratünni kallale), või ka värske rohumaa peal (varasuvised lopsakad karjamaad!!).
- Hormonaalne laminiit – Metaboolseks sündroomiks nimetatud häire puhul on loomad sageli tugevalt ülekaalulised ning liiguvad vähe. Lisaks sellega on olukord seotud ka teatud hormonaalsete häiretega ning on sarnane inimeste suhkruhaigusele.
- Poegimisjärgne laminiit – Olukordades kus märal pärast poegimist päramised korralikult ära ei tule, võib tekkida äge põletik mis hõlmab ka kapjasid.
- Ülekoormusest tingitud laminiit – Kuigi laminiit hõlmab enamasti mitut jäset korraga, siis ühe jäseme tugeval ülekoormamisel võib ta ka tekkida ainult sellel ühel, ülekoormatud kabjal, laminiit. Selline olukord võib tekkida näiteks pärast tugevat jala vigastust, kus hobune paneb kogu oma keha kaalu teistele jalgadele toetama.
Laminiit – kuidas ma su ära tunnen?
Laminiidi puhul eristatakse äkilist ja kroonilist vormi.
Klassikaline äkilise laminiidi all kannatava hobuse hoiak. Loom üritab kogu keha maksimaalselt tagajalgadele viia.
Äkilise laminiidi tunnused:
– hobune ei taha liikuda või liigub väga ebakindlalt, lühikeste sammudega ja kangelt
– hobune astub vahet pidamata ühelt esijalalt teisele, tipib
– seistes paigal, kallutab hobune oma keharaskuse tahapoole, esijalad on ettepoole sirgu aetud
– katsudes võivad kabjad olla kuumad, sõrgatsi juures võib olla tugevat pulssi tunda
Äkilise laminiidi puhul on alati!! tegemist hädaabi juhtumiga mis vajab kiirelt loomaarsti abi. Esiteks on seisund hobusele ülimalt valulik. Teiseks võib kiire sekkumise puhul pidurdada haiguse kulgu.
Kroonilise laminiitiku kapjadel on näha tüüpilisi rõngaid mis on pealt poolt kitsalt koos, ja lähevad siis talla poole laiali.
Kroonilise laminiidi tunnused:
– vahelduv esijala longe, kange kõnnak
– jäikus väikestel pööretel
– kabjal on nähtavad tüüpilised rõngad mis kabja esiosas on kitsamalt koos, ja tagumises osas lähevad laiali
– kabja valge joon on laienenud
– röntgenpildil võib olla näha kabjaluu nihkumist
Laminiit – appi, mis ma tegema pean?
Mida varem te laminiidi all kannatavale hobusele loomaarsti kutsute, seda suuremad on lootused et muutused teie hobuse kapjades ei ole veel jõudnud kaugemale areneda.
Jahutamine ja pehme aluspanu enne kõike!
Äkilise laminiidi puhul, ja kuni loomaarst hobuse juurde jõuab:
– piirake hobuse liikumist, pange ta boksi ja hoidke teda võimalikult rahulikult. Ärge mingil juhul sundige teda liikuma!
– kõrvaldage nähtavad põhjustajad (sööt)
– jahutage kapjasid (külm vesi, jääpakid, etc.)
– pange hobune võimalikult pehmele pinnasele seisma (sügav aluspanu, kabja alla saab kinnitada teibiga 5 cm stüropoorist plokke)
Laminiidiga seotud võimalikud muutused kabja sees. Vasakul pildil on näha kabjaluu laskumist allapoole, paremal pildil on aga kabjaluu hoopis roteerunud. Sellistel puhkudel on oht suur et luu tuleb läbi kabja põhja välja.
Kroonilised laminiitikud:
– regulaarne kapjade hooldus
– spetsiaalne rautus mis vähendab survet kabja esiotsale
– piiratud söötmine
– sobivas koguses liikumine et hoida hobust heas kehakonditsioonis
Laminiidil eristatakse nelja faasi: subkliiniline staadium; äge faas; alaäge faas; ja krooniline faas. Kõik faasid ei pruugi ilmneda. Laminiidi kujunemisfaasi pikkuseks on 24-28h, ägeda laminiidi kestuseks 24-72h. Kui selle aja jooksul pole toimunud muutusi kabjaluu asendis (st suuremaid kabja struktuurimuutusi), loetakse laminiit alaägedaks. Alaäge faas võib kesta nädalaid ja kuid, keskmiselt 8-12 nädalat. Kui kabjaluu asend on muutunud (vajumine või rotatsioon), on tegu kroonilise laminiidiga. Krooniline laminiit võib kujuneda ka 24 tunni jooksul. Prognoos sõltub sellest, kas krooniline laminiit välja kujuneb, ja kui kiiresti laminiit ravile allub.
Kroonilistele laminiitikutele mõeldud spetsiaalsed rauad keskenduvad enamasti sellele et tagada hea pehmendus, kõrgendada kabja tagumist osa ja jätta kabja eesmine osa võimalikult survest välja.
Laminiit – kuidas ma sinust lahti saan?
Õigeaegselt abi saanud hobuste puhul on võimalik et nad taastuvad laminiidist täielikult. Siiski on need hobused ka oma ülejäänud elu riskigrupis, ja võivad ootamatult ja ilma näilise põhjuseta uuesti haigestuda.
Kui hobusel on juba jõudnud tekkida muutused kabjaluu asukoha suhtes, peab enamasti arvestama pika ravimise ja jäädavate kahjustustega.
Laminiidil eristatakse nelja faasi: subkliiniline staadium; äge faas; alaäge faas; ja krooniline faas. Kõik faasid ei pruugi ilmneda. Laminiidi kujunemisfaasi pikkuseks on 24-28h, ägeda laminiidi kestuseks 24-72h. Kui selle aja jooksul pole toimunud muutusi kabjaluu asendis (st suuremaid kabja struktuurimuutusi), loetakse laminiit alaägedaks. Alaäge faas võib kesta nädalaid ja kuid, keskmiselt 8-12 nädalat. Kui kabjaluu asend on muutunud (vajumine või rotatsioon), on tegu kroonilise laminiidiga. Krooniline laminiit võib kujuneda ka 24 tunni jooksul. Prognoos sõltub sellest, kas krooniline laminiit välja kujuneb, ja kui kiiresti laminiit ravile allub.
Laminiit – kuidas ma oma hobust kaitsta saan?
Kõige olulisem on tasakaalukas ja piiratud söötmine, ning regulaarne treening. Mida ülekaalulisem hobune, seda suurem on oht et ta haigestub laminiiti või kannatab ka muude tervise häirete all. Hobuseid tasub suve alguses varakult harjutada piiratud kogustes värske rohuga, ning ülekaalulised hobused tuleks ainult niidetud karjamaadele lasta. Alternatiivselt võib kasutada ka suukorve mis piiravad kättesaadava rohu kogust. Lisaks on ka võimalik harrastada jao kaupa karjatamist. Tehes hobusele karjamaa ainult jupp haaval kättesaadavaks, väldite ohtu et ta ennast täiesti lõhki sööb.
Eriti ohustatud on laminiidist just aborigeensed tõud, ja sellised hobused/ponid keda on aretatud headeks sööda väärindajateks, nagu seda on näiteks eesti tõugu hobused. See vanasti väga vajalik omadus tekitab tänapäeva kultuurkarjamaadel ja niisama ilu pärast peetavatele hobustele ja ponidele väga suuri probleeme.
Seega, silmad lahti! Lähenege oma hobuste ja ponide kehakonditsioonile ja söötmisele kriitiliselt ja terve mõistusega. Vältides ekstsesse, saate eemale hoida ka võimalikest ohtudest!
Allikad:
https://www.vetmeduni.ac.at/fileadmin/v/z/universitaet/folder_hufrehe_korr2.pdf
http://veterinaarmeditsiin.ee/userfiles/vetmed2013/abstraktid/Reet%20Herm_25.okt_11.45_Laminiit%20hobustel.pdf
http://www.tohver-veterinary.com/minu%20artiklid/lonkeartilid,%20oma%20hobu/longe_1.pdf
http://www.hufrehebehandlung.de/