Kuigi BARF söötmine võib tunduda alguses väga keeruline, ei tasu ennast kõikidest nendest tabelitest ja arvutustest hirmutada lasta. Nad on pigem orientiiriks, ning peaksid teil aitama õige tee peal püsida. BARF söötmisest ei pea tegema hullumeelset teadust ega arvutuste rodu, sest ega ka looduses need asjad alati nii väga täpselt nööri pidi ei jookse. Küll aga tuleks vältida suuremate vigade tegemist.
- Ärge söötke keedetud konte.
Keedetud kondid muudavad oma struktuuri, muutuvad poorseks ja pudisevaks. Sealt tulenevad killud võivad koera seedetrakti vigastada. Eelistada tasuks toorest konti. - Ärge söötke ühekulgselt.
Ühekülgne söötmine on alati probleemide allikaks. Võivad tekkida teatud ainete vaegused või üleküllused. Varieerige nii juurvilja-puuvilja-teravilja sorte kui ka lihasorte. Ei pea tingimata kasutama väga eksootilisi asju, aga peamine et oleks vaheldust. Pidage alati meeles et BARF on kõike muud kui koerale lihtsalt toore liha söötmine! - Vältige energia puudujääke
Kõige enam energiat saavad koerad rasvast. Just nimelt, puhtalt rasvast! Rasvavabad toidud võite seega enda toidulauale jätta, sest koerakaussi peaks minema midagi muud. Aga ka süsivesikuid võivad koerad energia saamiseks kasutada. Kui rasvast ja süsivesikutest jääb puudu, siis kasutavad koerad energia saamiseks valke. Valke lahustades tekivad aga liiga paljud jääkproduktid, mis koormavad omakorda maksa ja neerusid. Seetõttu peaks koerale söödetaval lihal enamasti 15-25 % rasva olema. Kui seda ei ole, võib söödale lisada võid, searasva, või muid rasvasid. Samuti sobivad hirs ja riis (süsivesikurikkad!). Orienteeruda võib seejuures portsjoni suurusest. Kui koer vajab tavalise liikumise juures erakordselt suurt toiduportsjonit et püsida normaalses kehakonditsioonis, siis on ilmselt toit liiga vähese energiasisaldusega. Energia vajadus oleneb muidugi alati ka koera tõust, ning tema igapäevasest liikumisest. - Sulatage liha õhu käes.
Kui võtate liha sulama, siis peab see alati saama õhku. Õhukindlalt suletud pakendid tuleb kindlasti avada. Teatud bakterid võivad ilma õhuta keskkonnas hakata paljunema ning ohustada teie koera tervist. - Vältige toore sealiha söötmist.
Sealiha võib sisaldada Aujeszky viirust, mis on koertele nakkav ning eluohtlik haigus. Sellega kaasnevad tugevad närvi nähud. Keetmisega on võimalik viirust ära tappa, ning ka sealiha söötmine koera jaoks ohutuks muuta. - Ettevaatust kilpnäärmed!
Pea- ja kõriliha söötke mõõdukalt. Kui seal sisaldub kilpnäärme kude, siis see võib kahjulikult mõjuda teie koera kilpnäärmele. Söötes ülearu kilpnäärme kude, võib teie koeral tekkida kilpnäärme ületalitus. See aga võib jällegi mõjuda koera kogu hormonaalsele seisundile. Ka linnulihal tuleks enne söötmist kilpnääre eemaldada. - Joodi söötke mõõdukalt.
Erinevates vetika lisandites sisaldub ohtral joodi. Jood on iseenesest hea, kuid ka siin tuleb kindlalt vältida üledoseerimist. Liigne jood võib põhjustada omakorda kilpnäärme alatalitust. Seega arvutage korra läbi palju on teie koera päevane vajadus, ning doseerige igasugu lisandeid vastavalt sellele. - Vältige ülearuseid lisandeid.
Turul on olemas BARF söötjatele juba igasugu erinevaid ja toredaid lisandeid. Kindlasti ei ole see aga nii et “Mida rohkem, seda uhkem”. Otse vastupidi. Üledoseerimise oht on nii rasvlahustuvatel vitamiinidel (E, D, K, A) kuna nad ladustuvad kehas, kui ka erinevatel mineraalidel, nagu näiteks kaltsium. Lisandeid tarbides käsitlege neid mõistusega, ning tutvuge eelnevalt pakendi sisuga. - Toorest kala söötke mõõdukalt.
Teatud kalades sisalduv tiaminaas pärsib B vitamiini toimet, ning võib põhjustada selle vaegust . Lisades sellistele menüüdele õllepärmi, võite B-vitamiini vaegust ennetada. - Ettevaatust taimsete hapetega.
Söötke ainult vähesel määral oksaalhappelisi ja fütiinhappelisi toitaineid – need võivad põhjustada kaltsiumi vaegust. Oksaalhapet sisaldab näiteks rabarber, spinat, ja lehtkapsas. Fütiinhape on enamus teravilja sortides. Need happed pärsivad kaltsiumi imendumist kehas.
Lõpuks arvestage ka sellega et osad toitained on küll inimestele täiesti ohutud, aga koertele äärmiselt mürgised. Sinna hulka kuuluvad näiteks sibul, küüslauk, sokolaad ja viinamarjad.
Kuigi see nimekiri võib tunduda pikk ja hirmuäratav, siis nii hull see asi muidugi ei ole. Oluline on lihtsalt võimalike ohuallikatega kursis olla, ning oma koera menüüd vastavalt sellele koostada.
Allikad:
http://mashanga-burhani.blogspot.com/
http://www.barfers.de/
Raamatud: BARF – Biologisch Artgerechtes Rohes Futter für Hunde (Swanie Simon)