Vaktsineerimine – Miks, millal, mille vastu?
Aga, milleks ravida kui saab ka ennetada? Õnnetusi on väga raske ette näha või ära hoida, aga on käputäis raskeid haiguseid mis kindlalt liiguvad teatud loomaliikide seas ja mida annab vaktsiini abil tõrjuda. Lisaks on nende haiguste puhul enamasti tegemist viirushaigustega, mille vastu ei aita ükski rohi, olgu see siis antibiootikum või muu. Eks juba sellepärast need vaktsiinid kord välja mõeldigi. Hiljemalt siis kui teie loom on kord sellise raske haiguse läbi põdenud, saate aru miks neid võimalusel välditakse. Paraku võib selle looma jaoks siis aga juba liiga hilja olla.
Põhivaktsiinid kõigile, tähelepanu erilistele…
Kohustuslik on Eestis vaid marutaudi vaktsiin, ja seda nii kassidel kui ka koertel. Eesti kuulutati küll sellel aastal ametlikult marutaudi vabaks, kuid meid ümbritsevatelt idanaabritelt liigub ikka metsloomi üle piiri meie poole, ning võib endaga marutaudi kaasa tuua. Marutaud on juba sellepärast väga tõsiselt võetav haigus kuna ta hakkab ka inimesele, ning on alati surmaga lõppev.
Kuid seal kus loomad omavahel kokku saavad levivad veel paljudki muud haigustekitajad mis võivad teie lemmikud ohtu seada. Eriti riskantsed kohad on sellised kus paljud loomad korraga stressi olukorras on, nagu näiteks näitustel või võistlustel. Teinekord võivad aga ka maapiirkonnad sama ohtlikud olla, sest siin liigub just sageli vaktsineerimata loomi. Vaktsiin ei ole lõpeks mitte ainult kaitse teie enda loomale, vaid selle abil te kaitsete kaudselt ka teisi loomi.
Kuidas siis nüüd täpselt?
Vaktsiini tehakse enamjaolt kompleksvaktsiini kujul – see tähendab et ühe vaktsiini abil saab korraga mitme erineva haiguse vastu vaktsineerida. Vaktsineerimise skeemid on vastavalt tootjafirmale väga erinevad, ning sealjuures eristatakse baasvaktsineerimist ning kordusvaktsineerimist. Baasvaktsineerimist tehakse noorloomale, või loomale keda pole varem vaktsineeritud. See tähendab enamasti kas kahte või kolme järjestikust vaktsiini, ning seda kuu ajaste vahedega. Esimest vaktsiini kutsikale või kassipojale tehakse 6-8 nädala vanuselt.
Kordusvaktsineerimine on loomadele kes on baasvaktsineerimise juba läbinud. Kordusvaktsiinid on vaja teha kas aastase,kahe aastaste või kolme aastaste vahedega. Märge selle kohta on enamasti teie looma vaktsineerimistunnistusel olemas.
Ettevaatust kui saate endale uue kassipoja/kutsika pesakonnast kus ema on olnud vaktsineerimata. Sel juhul võib teie uus koduloom olla juba haiguskandja, ning haigus võib ka just pärast vaktsineerimist välja lüüa.
Ja mille vastu vaktsineerida?
KOER:
Lisaks marutaudile vaktsineeritakse koerte KATKU (tugev kopsupõletik), PARVOVIIRUSE (verine kõhulahtisus ja oksendamine) ja HEPATIIDI (maksa ja neeru kahjustused) vastu. Vastavalt vajadusele ka PARAINFLUENSAVIIRUS (hingamisteede kahjustus), KENNELKÖHA (hingamisteede kahjustus) ja LEPTOSPIROOSI (äge neerupuudulikus, inimesele nakkav!) vastu.
KASS:
Lisaks marutaudile vaktsineeritakse RINOTRAHEIIDI (Herpesviirus, hingamisteede haigus), KALTSIVIIRUSE (hingamisteede haigus) ja kassi KATKU (Parvoviirus, verine kõhulahtisus) vastu. Vastavalt vajadusele ka kasside LEUKEEMIAVIIRUS (FeLV, nõrgestab immuunsüsteemi, erinevad sümptomid) ja kasside IMMUUNPUUDULIKUSE VIIRUS (FIV, tuntud ka kui kasside aids, sarnane inimeste HIV’le) vastu.
Ja kas teie lemmik on juba vaktsineeritud?