Lehmad, lambad ja kitsed on juba ammustest aegadest olnud osaks eesti talude loomapidamisest. Tänapäeva pidamissüsteemid on aga hoopis midagi muud, ning kasvanud karjasuurused tähendavad ka suuremaid nõudeid karja juhataja ja loomaarsti oskustele. Loomaarst peab sageli olema nagu detektiiv, ning saama aru, kuidas keskkonda, sööta või loomade käsitlemist muuta nii, et loomade üldine tervis ning heaolu sellest paraneks. Suurtes farmides on üksiku looma ravi aina rohkem tagaplaanile vajumas, ning esile kergib karja kui terviku hooldamine.
Minu suureks rõõmuks on hakatud Läänemaal ka jälle üha rohkem kitsesid ja lambaid pidama, ning loodan et saan oma nõu ja jõuga väikestele ning tublidele kasvatajatele abiks olla. Lisaks sellele et nad on suurepärased maastiku hooldajad, on väikemäletsejad ka algajale loomapidajale tükk maad kergemini käsitletavad kui lehm või lihaveis. Kitsede piimast tehtud tooted kuuluvad juba pikemat aega delikatesside riiulisse, ning ega lamba lihagi neile alla ei jää.
Lugemist sellel teemal:
Jäärade põiekivid – mis on riskid ja kuidas neid ennetada
Lutitallede jootmine – tehnika, riskid ja majanduslikud faktorid
Lammaste kehakonditsiooni hindamine
Rohumaaviljelus ja sööda tootmine
Tiine loom ja poegimine – lehmade rida
Vasikas käes, mis edasi? (Katri Pentjärv)
Lammaste paaritus ja ultraheli
Lammas ja kits: tiinus – poegimine – tallede esmaabi
Vasikad – tervis tuleb emapiimaga, ehk ternespiima kvaliteedist ja jootmisest
Vasikate kõhulahtisusest – miks ta tuleb ja mida temaga teha