Islandi jäär, Varmahlid (Island)Lehmad, lambad ja kitsed on juba ammustest aegadest olnud osaks eesti talude loomapidamisest. Tänapäeva pidamissüsteemid on aga hoopis midagi muud, ning kasvanud karjasuurused tähendavad ka suuremaid nõudeid karja juhataja ja loomaarsti oskustele. Loomaarst peab sageli olema nagu detektiiv, ning saama aru, kuidas keskkonda, sööta või loomade käsitlemist muuta nii, et loomade üldine tervis ning heaolu sellest paraneks. Suurtes farmides on üksiku looma ravi aina rohkem tagaplaanile vajumas, ning esile kergib karja kui terviku hooldamine.

 

Kits, Austria

Minu suureks rõõmuks on hakatud Läänemaal ka jälle üha rohkem kitsesid ja lambaid pidama, ning loodan et saan oma nõu ja jõuga väikestele ning tublidele kasvatajatele abiks olla. Lisaks sellele et nad on suurepärased maastiku hooldajad, on väikemäletsejad ka algajale loomapidajale tükk maad kergemini käsitletavad kui lehm või lihaveis. Kitsede piimast tehtud tooted kuuluvad juba pikemat aega delikatesside riiulisse, ning ega lamba lihagi neile alla ei jää.

 

 

Lugemist sellel teemal:

Tiine loom ja poegimine – lehmade rida

Vasikas käes, mis edasi? (Katri Pentjärv)

Lammaste paaritus ja ultraheli 

Lammas ja kits: tiinus – poegimine – tallede esmaabi

Vasikad – tervis tuleb emapiimaga, ehk ternespiima kvaliteedist ja jootmisest 

Vasikate kõhulahtisusest – miks ta tuleb ja mida temaga teha 

Kolimastiit – iga taluniku õudus ja loomaarsti peavalu