Üpris levinud, kuid sageli liialt hilja tuvastatud või ka valesti diagnoositud jäärade (ja eriti kalliste sugujäärade) probleemiks on põiekivid. Põiekive on lihtne ennetada, kuid pea võimatu ravida. Loomade heaolu tagamiseks ja sugujäärade säilitamiseks on ülimalt oluline kusekivide teket ennetada. Seega lugege lõpuni, olge jäärade söötmisel ja jootmisel hoolsad ning ohumärkide ilmnedes olge kiired reageerima ja vajadusel loomaarsti kutsuma.

Põiekivid tekivad siis, kui lahustunud soolad, mida tavaliselt uriiniga väljutatakse, sadestuvad ja moodustavad liiva või kivikesed. Need kivid võivad seejärel kiiluda kinni neerudes, kuseteedes,  põies või peenise otsas. Kivid võivad kuseteed sulgeda osaliselt või täielikult. Mida kauem selline seisund kestab, seda suurem on tõenäosus et kõrgendatud rõhk kuseteedes ja põies tekitab püsivaid neerukahjustusi. Loomale on see olukord ülimalt valulik.

Mis on kusekivide tekkele soosivad faktorid?

Kusekivid on enamasti struviitkivid ning koosnevad peamiselt fosforist ja magneesiumist. Kivide teket soosivad söödaratsioonid milles on rohkem kui 0.6% fosforit (näiteks rohke teravilja söötmine, jäärade nuumamine) ja rohkem kui 0.2% magneesiumit. Lisaks ka ratsioonid kus on fosforit oluliselt rohkem kui kaltsiumit. Ideaalis peaks kaltsiumi-fosfori suhe söödaratsioonis olema vähemalt 2:1. Rohke teraviljaga söötmisel võib suhe oluliselt fosfori poole kalduda ning kivide teket soosida.

Millal võib jääral kahtlustada põiekivide või liiva olemasolu ?

• Jäär paistab loid ja isutu
• Jäär hoiab selga küürus, paistab nagu tal oleks kõhuvalu, mõni võib valust ka hambaid kiristada
• Jäär seisab tagajalad kergelt harkis ja tahapoole välja sirutatud
• Jäär punnitab korduvalt justkui tahaks roojata/kuseda
• Häälitsused kusemisel
• Kusemine tilkadena mitte korraliku joana
• Verine kusi
• Kõhualune villak on kusine ja märg, peenise ümbruse nahk on turses ja punetav
• Peenise otsas olev peenise jätke puudub => see võib vihjata sellele et varasemate põiekivi probleemide ajal on jätke ära lõigatud või see on kivide mõjul ära närbunud

 

 Kuidas kusekivide kahtluse korral toimetada?

• Siduge jäärale koheselt lina või rätik ümber kõhu nii et peenis jääks rätiku sisse. Kui paari tunni möödudes rätik on endiselt kuiv või seal peal on näha veriseid tilkasid, siis on üpris kindel et jääral on kusemisega probleem
• Võtke ühendust oma loomaarstiga => kui kusekivid on alles väikesed ja neid on vähe, siis võib olla abi valuvaigisti kuurist ja peenise jätke amputeerimisest.
• Kui jääral ei ole olulist paranemist näha, siis peab vastu võtma otsuse, kas saata loom operatsioonile (kui väärtusliku isendiga on tegu? Kas on tegu lemmikloomaga ning pole oluline kas suguvõimekus säilub?) või peab looma hukkama. Iseenesest olukord ei parane ning ebaeetiline on jätta loom piinlema ja surma ootama. Loomaomanikena me peame teinekord olema valmis karme otsusi vastu võtma selleks, et loomade heaolu tagada!

 

SUURIMAD VEAD mida võib teha jäärade söötmisel:

• Võtta ära mineraal ja sool => mõnikord ma näen et jääradele välditakse mineraalide andmist selleks et ennetada kivide teket. See mõjub aga hoopis vastupidiselt. Mineraalid sisaldavad kaltsiumit ja erinevaid soolasid mis aitavad kusekive lahustada või nende teket ennetada ja aitavad ka kaltsiumi-fosfori suhet söödaratsioonis parandada. Mineraalid on loomadele hädavajalikud ja peavad olema pidevalt kättesaadavad lihtsasti tarbitavas vormis.
• Lakukivi ainsa mineraaliallikana => lakukivide mineraalne koostis on sageli puudulik ning lisaks sellele ei kipu paljud loomad seda piisavas koguses tarbima. Ma soovitaksin pigem valida mineraali allikaks korraliku koostisega puistemineraal (lahtine mineraal pulbri kujul). Lisaks mineraalile peaks loomadel koguaeg olema eraldi ees ka lahtine sool. Sool soosib joogivee tarbimist mis on oluline kusekivide väljutamiseks
• Joogivee piiramine => mõned loomaomanikud kipuvad jääradel joogivett piirama selleks et vähendada kusemise vajadust ja vähendada tõenäosust et mõni kivi kuseteedesse satub ja sinna kinni jääb. See on aga hoopis vale loogika ning niiviisi toimetades on palju suurem tõenäsus et kivide hulk ja suurus põies kasvab. Mida vähem loomad joovad, seda vähem nad kusevad ja seda väiksem on tõenäosus, et nad kivide algeid võimalikult kiiresti kehast väljutavad. Seega pakkuge jääradele hoopis võimalikult palju ja võimalikult kvaliteetset joogivett. Kui võimalik, siis segage jõusööda hulka lahtist soola, see suurendab joogivee tarbimist veel rohkem ning vähendab põiekivide tekke riski.

 

KORREKTSED ENNETAVAD MEETMED:

• Tagada pidev ligipääs lammastele sobilikule puistemineraalile ja soolale.
• Tagada iga ilmastikuga (ka miinuskraadidel ja lume olemasolul) jäärade ligipääs kvaliteetsele joogiveele
• Soola lisamine jõusöödale või puistamine koresööda peale => suurendab joogivee tarbimist
• Suurendada kaltsiumi kogust söödaratsioonis selleks et kaltsiumi: fosfori suhe oleks vähemalt 2 :1
• Kuse hapendamine (aitab kive lahustada) ammooniumkloriidiga. Seda võib lisada söödaratsioonile koguses 0.5-1.5%  või umbkaudu 7 grammi per jäär per päev (segatuna jõusööda hulka)

Eriti olulised on ennetavad meetmed siis, kui jääradele söödetakse ohtralt teravilja, teraviljatooteid või jõusööta. Loomade heas konditsioonis hoidmine on oluline, kuid veel olulisem on hea mineraalide tasakaalu tagamine söödaratsioonis!