E.coli on keskkonnas pesitsev bakter mida leidub kõige enam roojas ja puhastamata asemetel. Kui kolibakter võimutseb, siis on selle põhjustajaks sageli puudulik hügieen ning saastunud keskkond. Soe ja niiske laudakliima soosivad samuti tema levikut.

Hetked mil E.coli võib udarasse siseneda:

  • lüpsi alguses/lüpsi ajal
    • udarad ei ole piisavalt puhtad
    • lüpsiseadmel puudub vahedeso
    • lüpsiseadmed on kehvasti hooldatud: vanad nisakummid, muutlik rõhk lüpsmisel
    • kõrgtoodangulised lehmad on rohkem ohustatud: laiemad nisakanalid, tundlikumad udarad
  • pärast lüpsi
    • nisa ots püsib liiga kaua lahti (lüpsiseadme muutlik rõhk)
    • lehm heidab liiga kiiresti asemele pikali
    • asemed on roojased
  • kinnisperioodil
    • Lehmad võivad haigestuda kinnisperioodil ning hakata alles lüpsma tulles haigusmärke näitama
    • kõige kriitilisemad on seejuures kinnisperioodi algus ning lõpp, sest siis on lehmad haigustekitajatele kõige vastuvõtlikumad

Miks on kolimastiit lehmale nii ohtlik?

Erinevalt teistest mastiiditekitajatest on kolibakter seotud toksiinidega. Need aga võivad lehma organismile halvimal juhul juba 12-24 tunni jooksul surmavalt mõjuda. Mitte kõik kolimastiiti haigestunud lehmad ei ole ohustatud ning iga haigusjuhtum on erinev. Olenevalt sellest, kuidas lehma organism selle bakteri vastu võitleb, võib lehm ka ilma sekkumiseta taas terveneda. Jälgida tasub seejuures tema üldist seisundit ning enesetunnet.

Sümptomid

Sümptomid olenevad haiguse raskusest. Kergematel juhtudel on somaatiliste rakkude hulk tõusnud ning piim võib olla tükkis. Tüüpiliselt nähakse kolimastiidiga lehmadel aga ägedamat haigusvormi.

  • Udaraveerand tugevalt turses
  • Piim vesine
  • Temperatuur tõusnud (norm. 38,3-38,8 °C)
  • silmad aukus
  • udaraveerand võib olla sinaka või mustja varjundiga (nekrootiline)

Ravi

  • NSAID = põletikuvastane ravi
  • Vedelikteraapia => suukaudselt (pumbaga) või veeni kaudu tilgutiga
  • Antibiootiline ravi: ainult raskematel juhtudel kui lehm näitab süsteemse haigestumise märke. Peab olema hea gram-negatiivse toimega.

Profülaktika

Kõik profülaktilised meetmed on suunatud E.coli vähendamisele keskkonnas ning sellele et piirata tema ligipääsu udarale. Kontrollida ja vastavalt parandada tuleb lehmade pidamistingimusi, hügieeni ning lüpsiseadmete korrashoidu.

  • Lüpsi ajal
    • Lüpsieelne nisade puhastus
    • lüpsieelne nisadeso
    • lüpsiseadme kontroll: nisakummid, rõhk
    • lüpsiala puhtus
    • lüpsijärgne nisade dippimine: eelistada kloori sisaldavaid aineid, mis tõrjuvad kolibaktereid. Joodibaasil ained ei oma kolibakteritele nii tugevat mõju.
  • Pärast lüpsi
    • piisavalt söödakohtasid ja hea sööt: hoida lehmi pärast lüpsi pikemalt jalul
    • puhtad asemed
    • lonkajad: kui lehm lonkab, siis ta heidab kiiremini puhkama
  • Kinnisperioodil
    • hügieen
    • söötmine
    • nisakork
    • Kinnisperioodil saadud infektsioonid ilmnevad esimese 100 lüpsipäeva jooksul
  • Söötmine
    • Poegimishalvatused ja kolimastiit esinevad sageli samadel lehmadel
    • optimaalne söötmine tagab parimat vastupanuvõimet

 

Kehv söödakvaliteet võib oluliselt mõjutada lehma tervist ja seega ka tema vastupanuvõimet keskkondlikele haigustekitajatele.

 

 

ALLIKAD:

http://www.vetsonline.com/publications/veterinary-times/archives/n-42-50/controlling-escherichia-coli-mastitis-prevention-and-treatment-techniques.html