Lammaste kehakonditsiooni hinnatakse loomade nimmepiirkonda kombates. Miks on see info meile oluline? Teades kehakonditsiooni on võimalik

• kohandada söödaratsiooni (rohkem sööta/vähem sööta/kinnitus et söödaratsioon on õige)
• eristada potensiaalselt probleemsed või haiged loomad: omavad karja keskmisest tunduvalt madalamat kehakonditsiooni
• kontrollida kas uted on valmis oma järelkasvuga hakkama saama: hea kehakonditsioon lõpptiinel loomal tähendab ka piisavas koguses hea kvaliteediga piima tootmist ning seega tugevat ja tervet järelkasvu

Kas on võimalik kuidagi loomade kehakonditsiooni hinnata ilma neid kinni püüdmata ja katsumata? EI! 

 Isegi kui teie lammas ei näe päris nii hull välja nagu see Meriino siin kõrval pildil, siis on lamba puhul praktiliselt võimatu puhtalt vaatlusel otsustada kas loom on kõhna, paras või paks. Isegi väga väike villak katab eduliselt kõik olulised luulised struktuurid ära. Ning sellise villakera all võib ennast peita nii Leelo-Luukere kui ka Rasva-Roosi.

 

 

Kehakonditsiooni hindamist nimetatakse ingliskeeles Body Condition Scoring ning kõige levinum on skaala 1-5 punktini. 1 on seejuures haiglaselt kõhna ja 5 on rasvunud loom. Hinde andmiseks võrrelge alati kõiki kolme punkti ning nende kirjeldused vastava hinde juures: ogajätked, nimmelihas ja ristjätked.

	Hinne 1: Ogajätked ja ristjätked on esileulatuvad ja teravad. Näppudega on võimalik ristjätkede alla ulatuda ja iga jätke on selgelt eristatav. Nimme on peenike ja ilma rasva katteta.
	Hinne 2: Ogajätked on esileulatuvad aga ei ole teravad. Jätkeid on võimalik eristada kuid nad on tuntavad vaid lainetusena. Ristjätked on siledad ja ümarad. Näppudega on endiselt võimaik ristjätkede alla suruda. Nimme lihas on mõõduka paksuse ja vähese rasva kattega.
	Hinne 3: Ogajätked on siledad ja ümarad, luud on tunda vaid peale surudes. Ristjätked on sammuti siledad ja kaetud. Näppudega tuleb tugevalt suruda et eristada üksikuid jätkid. Nimmelihas on täidlane ja mõõduka rasva kattega.
	Hinne 4: Ogajätked moodustavad ühtlase sileda joone. Ristjätkete otsi ei ole võimalik eristada. Nimme lihased on täidlased ja ümarad ning on kaetud paksu rasva kihiga.
	Hinne 5: Ogajätkeid ja ristjätkeid ei ole isegi kõvasti surudes võimalik eristada. Rasva kiht moodustab süvendi seal kus jätked olema peaksid. Nimmelihased on väga täidlased ja kaetud väga paksu rasva kihiga.

 

Mis hetkedel on oluline et uttede kehakonditsioon oleks paigas? Siht on hoida loomadel läbi aasta võimalikult ühtlast kehakonditsiooni. On aga kaks eriti olulist aega mil loomad peaksid olema kindlasti parajas toitumuses:

• Paaritus:  Kõhnad loomad (ja ka rasvunud loomad) ei pruugi tiinestuda või jääb ellu ainult üks loode. Heas konditsioonis loomadelt on loota aga mitmiktallesid.
• Lõpptiined loomad: Lõpptiine lammas peab olema heas kehakonditsioonis, sest ainult siis on lootust et ta hakkab ka hea kvaliteediga ja piisavas koguses piima tootma et oma tallesid üles kasvatada.

Tavalise/natuke lihakama lamba kehakonditsioon võiks erinevates tootmisfaasides olla järgmine:

	Paaritus	Tiinuse keskpaik	Lõpptiined	Laktatsiooni keskpaik	Võõrutamine
Kehakonditsiooni hinne	3-3.5	3-3.5	3-3.5	2-2.5	2-2.5

 

(Ekstensiivsete lambatõugude kehakonditsioon on üldjuhul 0.5-1 punkt väiksem, sinna hulka kuuluvad kihnukad, gotlandlased, islandlased ja nende ristandid)

Kui te lammaste juurde suundute siis soovitan väikese exceli tabeli appi võtta. Täpsemalt võiks see välja näha selline:

Järgnevalt näited kahes karjas tehtud kehakonditsiooni hindamisest.

Kari 1: 3 nädalat poegimiseni. Peamiselt valgepealised lambad (teksel-daala-norraka ristandid) üksikud gotlandi veresusega ristandlambad. Söötmine: hein ja silo vabalt ees. Loomad on öösiti laudas, päeval söövad õues.

Hinnang: Enamus karjast on poegimiseks sobilikus kehakonditsioonis. Vahetult enne poegimist hakatakse jõusööta juurde söötma.

 

 

Kari 2: 4 nädalat poegimiseni. Peamiselt mustapealised lambad (eesti mustapealine-suffolk), üksikud islandi veresusega ristandlambad. Söödaks on hein ning iga ute kohta 1x päevas 430 g muljutud kaera. Loomad on külmlaudas, söötmine kaetud vabakäigualal (loomad märjaks ei saa, tuulevõrgud takistavad liigset külma).

Hinnang: loomad on heas kehakonditsioonis. Üksikud väga kehvad loomad lähevad eraldi jälgimise alla.

Loomade sööda vajadus, sööda struktuur/kogused/söötmisviis olenevad mitmest tegurist, milles olulisemad on:

• lamba tõug/tüüp: lihakad tõud (teksel, suffolk) tahavad oluliselt rikkalikumat ja täpsemat söötmist kui ekstensiivsed tõud (islandlane, gotlandlane, kihnukas, jne.)
• pidamisviis: lammas kes on 24/7 õues kulutab oluliselt rohkem energiat ellu jäämisele kui need lambad kes on ilusasti kuivas ja varju all. Pange tähele: varjualused kus loomadel ei ole huvi aega veeta (söötmist ei toimu, teised lambad on eemal) ei täida erilist funktsiooni loomade pidamistingimuste parendamisel.
• Lamba tootmisfaas: lõpptiine loom vajab erinevat söötmist kui imetav lammas, kes on jällegist teistsuguste vajadustega kui kasvav noorloom.

 

Seega ärge tehke täpselt nii nagu naaber või feissbuki sõber, sest tema loomadel võivad olla täiesti teistsugused vajadused. Üritage ikka oma loomi täpsemalt katsuda selleks et aru saada kas see mis teie teete on õige ja vajalik. Ning kui te ei ole nendes asjades päris kindel siis kutsuge konsulent või loomaarst appi, sest selleks me ju olemas olemegi.