On erinevaid põhjuseid miks poegimishooajal võib tekkida tallesid, keda hakkate pudeliga jootma. Võibolla utel on tallesid liiga palju ning piima ei jagu kõigile. Võibolla te ei kontrollinud sügisel uttesid üle ning nüüd selgub et ühel lambal udarast ei tulegi piima, ilmselt eelmisel hooajal põetud udarapõletiku tõttu. Ükskõik, mis selle olukorra põhjustas nüüd on see käes ja te peate sellega tegelema. Kuidas seda aga teha nii, et tallel rohkem kasu kui kahju oleks ja teie töö ka tulu tooks?

Keskkond

Lutitallede keskkond peab olema ülejäänud laudast tunduvalt puhtam, soojem ja kuivem. Kui te juba investeerite oma raha (piimaasendaja kulu) ja aega (tallede lutitamine) sellesse, et lutitalledega tegeleda, siis tagage ka see, et nende haigestumise tõenäosus oleks võimalikult madal. Lutitalled jäävad enamasti juba ternespiimast ilma või saavad seda liiga vähe/liiga hilja. Seetõttu on ka nende immuunsüsteem nõrgem.

Esimesed 3 elupäeva oleks soovituslik lutitalle teistest talledest täiesti eraldi hoida. Juhul kui utt oma tallest hoolib kuid lihtsalt ei suuda teda mingil põhjusel joota, siis eraldage tall koos utega ära. Vastasel juhul pange tall täitsa üksinda eraldusse ja hiljem koos teiste lutitalledega ühte aedikusse. Esimese kolme elupäeva jooksul on lutitall kõige tundlikum.

Ternespiim

Lamba ternespiima peab vastsündinud tall kätte saama 50 ml/kg kehakaalu kohta (näiteks 3.5 kilose sünnikaaluga lambatallele oleks siis terne kogus 175 ml) ja seda esimese 4 tunni jooksul. Kui utt ei lase tallel juua siis peate terne välja lüpsma ja ise talle jootma. Kui utel piima üldse ei tule siis hoidke varuks sügavkülmas mõne teise ute ternest. Lisaks võib üritada mõnelt teiselt poegivalt lambalt sobilik kogus ternest lüpsta.

Kui enda lammastelt ternespiima võtta ei ole, siis võib kasutada teiste loomaliikide omi. Need ei oma muidugi teie laudale spetsiifiliste haiguste vastaseid antikehi, kuid annavad tallele siiski teatud määral tuge ja kaitset. Sobilikuse järjekorras on need: kitse ternes > lehma ternes > ternespiima asendajad.

Allpool tabelis on toodud võrdluseks välja lamba ja lehma terne koostisosade erinevused. Energiat on lehma ternes poole vähem, rasva aga pea neli korda vähem, lisaks sellele on ka lehma ternespiim lamba jaoks kehvemini seeditav. Seda peab lehma ternespiima kasutades silmas pidama ja energia tagamiseks vähemalt kaks korda suuremaid koguseid . Kuna talle magu ei suuda korraga rohkem piima mahutada kui 50 ml/kg, siis tähendab lehmapiimaga jootmine seda et jootmiskorrad peavad olema kaks korda tihedamad kui lambapiimaga jootmisel. Alternatiivselt võib lisada lehma ternespiimale energiaallikana viinamarjasuhkrut (1 teelusikas per 100 ml piima).

Loomaliik	Rasv	Proteiin	Laktoos	Energia
Lammas	124 g/kg	130 g/kg	34 g/kg	9.67 MJ/kg
Lehm	36 g/kg	130 g/kg	31 g/kg	5.02 MJ/kg

 

Näide lamba ja lehma ternespiima koostisosade erinevusest (Meyer ja Kamphues, 1990).

 

 

 

Jootmisplaanis on arvestatud spetsiaalselt lammastele mõeldud piimaasendaja kasutamist. Kui te kasutate vasikate piimapulbrit, siis on vaja päevaseid koguseid oluliselt suurendada.

Jootke tallesid nende jaoks alguses võimalikult loomulikus asendis, see tähendab tall seisab püsti ja ajab pea natuke kuklasse selleks et juua. Nii on neil kõige lihtsam lutist joomine selgeks saada.

Temperatuur: sel hetkel kui te piima ämbrisse/pudelisse panete võiks piima temperatuur olla 40°C.

Külma hapendatud piima jootmine

Alternatiivselt soojale portsu kaupa jootmisele on maailmas ka teine konkureeriv jootmistehnika: külma hapendatud piima ad libitum jootmine, ehk pidevalt kättesaadav külm piim millele on säilimiseks lisatud spetsiaalselt selleks ettenähtud hapendajat. Selle jootmistehnoloogia juures on oluline et piim ei tohi mitte kunagi otsa saada ning peab olema mustuse ja kahjurite eest kaitstud (kinnise kaanega ämbrid, etc.). Meie kliimas on see jootmistehnika pigem välistatud kuna poegimisaja miinuskraadidega on oht suur et külm piim hoopis ära jäätub.

Puhtus

Kogu varustus, millega lutitallesid joodetakse peab olema piinlikult puhas. Nii pudelid, lutid, ämbrid kui ka segamisnõud puhastage pärast iga kasutust hoolikalt kuuma vee ja sobiliku puhastusvahendiga. Selleks võib näiteks kasutada kaubanduses saadaval olevaid lüpsitehnika puhastusvahendeid.

Piimaasendaja valik

Oluline on kasutada kvaliteetset lammaste piimaasendajat ja valmistada seda täpselt pakendil olevaid juhiseid jälgides. Eestis on saadaval erinevate tootjate piimapulbrid, nagu näiteks Sprayfo, E-Eliit, Combimilk ja teised.

Sageli kasutatakse piimaasendajana lehmapiima või vasikate piimapulbreid. Sealjuures peab aga meeles pidama, et lehmapiimas on oluliselt vähem rasva ja proteiini kui lambapiimas ning seega on ka vasikatele mõeldud piimapulbrid väiksema rasvasisaldusega. Kasutades vasikatele mõeldud piimapulbrit, peavad päevased jootmiskogused talledele olema oluliselt suuremad! Täpse koguse välja arvutamiseks võrrelge vasika ja tallede piimapulbri pakendilehte ja uurige palju kummaski rasva ja energiat on. Kui olete välja arvutanud tallele päeva peale vaja mineva koguse siis jagage see tema jaoks sobivateks portsudeks ning korraldage jootmiskava vastavalt. Vasikatele mõeldud piimaasendajaga peate jootmisi tegema talledele kolme korra asemel võibolla hoopis neli või viis. Selle kõrvalt on oluline jälgida vase sisaldust vasikatele mõeldud piimapulbris. Tihtipeale on see talledele liiga kõrge ning võib tekitada kroonilist mürgistust.

 

Lisasööda pakkumine

Lutitalledele on oluline hakata võimalikult varakult koresööta sööma. Selleks peab neile pakkuma väga hea kvaliteedi ja energiasisaldusega heina. Lisaks aitavad ka nii öelda startersöödad talledel lisaenergiat hankida. Startersöötadena kasutatakse tihtipeale vasikatele mõeldud tooteid. Ka seal jälgige vase sisaldust. Talledele söödetavas starteris tohib vase sisaldus olla maksimaalselt 12 mg/kilo kuivaines. Lisasöödana võib talledele pakkuda ka koduseid teravilja segusid.

Ennetavad meetmed

Lutitallede tervis on habras. Seetõttu on mõistlik nende immuunsüsteemi ennetavalt toetada. Sobilikud on ADE-vitamiini ja Seleeni preparaadid. Juba haigetel talledel võib antibiootikum vajalikuks osutuda. Sellel teemal võtke oma loomaarstiga ühendust.

Kaalumine

Lutitallede kaalumine annab teile olulist infot selle kohta mis on talle miinimum söötmise nõuded ja kas tema söötmine üldse tulemusi annab. Tallesid annab võrdlemisi lihtsasti kaaluda vedrukaalu ja koti abil. Kaaluge talle enne söötmist. Päevane kaaluiive on erinev olenevalt lamba tõust ning söötmistehnikast ning jääb vahemiku 200-400 g päevas.

Lutitallede võõrutamine

Lutitallede absoluutset miinimum kriteeriumid võõrutuseks on 10 kilo kehakaalu ja 30 päeva vanust. Eesti oludes me enamasti ei suuda 30 päevaga nii head kehakaalu tulemust saavutada, suuresti tänu puudulikule koresööda kvaliteedile. Seetõttu on meie kliimas/sööda puhul soovituslik lutitallesid joota pigem 6-8 nädalat. Enne kolmandat elunädalat ei ole talledel vats piisavalt arenenud koresööda korrektseks seedimiseks. Võõrutuskaal oleneb muidugi natukene ka lamba tõust ja tüübist.

Võõrutamistehnikaks võib valida nii järsku võõrutust (päeva pealt jootmise ära jätmine) kui ka järk-järgulist võõrutamist, piimaportse ja söötmissagedust vähendades. Mõlemad variandid on praktikas kasutusel ning neil on omad head- ja vead. Järsul võõrutusel võib tekkida korraks täielik kasvu peatumine kuni organism kohaneb. Järk-järgulisel võõrutamisel on suurem tõenäosus et talled pakutud jooki endale kiiruga sisse ahmivad ning seedehäired tekivad. Mõlema võõrutustehnika puhul on oodata mõneks ajaks kaaluiive aeglustumist.

Lutitallede haigusriskid

Lutitalled on igasugustele nakkushaigustele palju vastuvõtlikumad kuna nad üldjuhul on saanud vähem ternespiima ja seega ka antikehi kui neil tegelikult vaja oleks. Seetõttu peaks lutitallede kasvukeskkond olema võimalikult puhas ja soe.

Valest söötmisviisist tulenev kõhulahtisus

Vale piimaasendaja kogus, kontsentratsioon (vead piimaasendaja kokku segamisel) või temperatuur. Jootmisriistad on ebapuhtad või ebasobivad. Jootmise intervallid on ebaühtlased ja piimaportsud liiga suured. Talledel on sellest tulenevalt kõhulahtisus, kaal ei tõuse ning seljad on küürus.

Tümpaania

Liiga suured piimakogused liiga ahnelt sisse joodud. Talle kõht hakkab järsult paisuma. Seda põhjustab piim, mis on libedikust otse edasi soolestiku läinud. Tekib käärimine, mis võib kiire surmani viia. See juhtub kõige sagedamini siis, kui tallesid söödetakse ebaregulaarselt suurte vahedega ja suurte kogustega. Talled joovad liiga ahnelt ning rohkem piima kui nad jõuavad ära seedida.

Mekooniumipeetus

Ternespiimal on kerge lahtistav mõju, mis aitab esimesel roojal ehk mekooniumil välja tulla. Ternespiima puuduse tõttu võivad lutitalled kannatada mekooniumi peetuse all, ehk esimene roe ei välju, tall on isutu ning kõht hakkab punni minema. Mekoonium peab esimese 24 tunni jooksul tallest väljuma.

Kõhukinnisus/sooleummistus

See tuleneb sellest et lutitalled söövad rohkem kuiva sööta ja vähem piima kui emade juures olevad talled. Eriti ebakvaliteetne koresööt võib tekitada seejuures talledele suuri probleeme.

Rahakulu/ tulu?

Kokku võib arvestada et ühe talle piimaasendajaga jootmiseks kuni sobiva võõrutuskaaluni kulub enam vähem 10-15 kilo piimapulbrit. Talledele mõeldud piimapulbrite kilohinnad kõiguvad vahemikus 3.8-5 eurot per kilo mis teeb siis kokku 50-80 eurot. Kui te peate kauem kui 4 nädalat lutitama siis on piimapulbri ja raha kulu suurem. Lisaks sellele peab arvestama lutitalledele kuluva lisatöö ja ravimitega ja ka startersööda ning jootmistarvikute kulud. Seda arvestades peab igaüks ise otsustama, kas tal on võimalik ja mõistlik lutitalle üleskasvatamisega tegeleda. Igatahes on selge, et seda ei ole mõtet teha lohakalt või poolikult. Sel juhul on teil ainult suur kulu ja ei mingit tulu. Kui te otsustate orvuks jäänud talle mitte lutitama hakata siis on see teie kui vastutustundliku loomaomaniku kohustus tall humaanselt hukata ja mitte oodata et ta ise näljasurma sureb.

 

Allikad

Lehrbuch der Schafkrankheiten – M.Ganter, 2011

Mutterlose Aufzucht von Heidschnuckenlämmern unter besonderer Berücksichtigung der Anwendung eines Tränkeautomaten (T.Wollny, 2000)

Thamm 1993 (tallede jootmisplaan)