Väike kokkuvõte 24.01.2019 Maaülikoolis toimunud koolitusest. Lektoriks oli Are Selge.

Esimene ja kõige olulisem küsimus :

Millal tuleks rohumaa ümber rajada ?

 

Paljud teist puutusid ilmselt kokku aasta 2018 põuase suve fenomeeniga mil enamus heinamaade saagikus oli tavalisest tunduvalt madalam. Kõik siiski ühtemoodi ei kannatanud ning võitjateks jäid need kellel olid uuendatud rohumaad. Hoolikalt koostatud seemnesegust kasvanud kvaliteetne taimestik suudab ka kehvades kliimatingimustes luua hea söödabaasi.

Rohumaa renoveerimine peaks toimuma juhul kui

• Rohukamar sisaldab vähem kui 50% kvaliteetseid heintaimi
• Rohukamar sisaldab enam kui 15% harilikku orasheina, enam kui 25% (muru) nurmikat

Meeldetuletuseks ka paar pilti:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Seega järgmine kord kui karjamaal koos nutitelefoniga jalutate siis kiigake samas ka mis taimestik teil parasjagu jala alla jääb. Guugel pildiotsing on teie sõber!

Kuigi on tõsi et esimesel aastal ei pruugi renoveeritud heinamaa anda oodatud saaki, siis teisel aastal peaks kindlasti olema õige teostuse juures näha korrektne ja hea kasvuga taimestik. Kui seda ei ole tekkinud, siis pole mõtet järgmisele aastale ootama jääda vaid tasub karjamaa uuendamine taaskord käsile võtta. Võib olla seemnesegu ei sobinud teie maadele, või sai külvamine valesti teostatud.

Hea silo eelduseks on kvaliteetne rohumaa

 

Head sööta on võimalik toota ainult hea rohubaasi pealt. See aga tähendab et kultuur(hein)taimede valik peab olema õige:

• Rohumaa (seemnesegu) peab koosnema alus- ja pealiskõrrelistest!
• Mullaproovid on teile kasulikud => milline on mulla pH ja mineraalsus, mis on puudujäagid? Me ei ole selgeltnägijad, ja nii nagu haigelt patsiendilt tasub võtta vereproov, nii annab meile kehva kasvujõuga heinamaalt võetud mullaproov info kuidas oleks kõige mõistlikum olukorda parandada.
• Valige talvekindlmad heintaimeliigid (sageli valmis seemnesegudes õrnad liigid nagu näiteks festulolium)
• Tasakaalustatud väetamine

 

Rohumaa arhitektuur: alus- ja pealiskõrrelised

 

Seemnesegu valides veenduge alati et see koosneb nii alus- kui pealiskõrrelistest.

Aluskõrrelised: Näiteks karjamaa raihein, aasnurmikas, punane aruhein

• Aluskõrreline aitab hoida igasuguse muu kasvava umbrohu ja pudru-mudru kontrolli all.
• Lisaks muudab ta rohumaa tihedamaks. Isegi jalgu lohistades ei tohiks heal rohumaal teie tallad mulda puudutada.

Pealiskõrrelised: Põldtimut, harilik aruhein, kerahein, roog-aruhein, päideroog

• Pealiskõrreline on kõige toitainerikkam

Liblikõielised: Punane-, roosa-, valge ristik, lutsern.

• Liblikõielised suurendavad koresööda söödavust (väga maitsvad) ja seovad lisaks õhus ka lämmastiku
• Eelistage alati diploidseid Uuemal ajal on moodne kasutada tetraploidseid sorte, kuid nende suured lopsakad lehed ei kuiva korralikult ära. Ilma närutamata ei ole võimalik neid sorte sileerida ning kindlasti vajavad nad ka konservandi kasutamist !
• Liblikõielised on kõige põuatundlikumad, mistõttu ei peaks nende osakaal seemnesegus/rohumaal liiga suur olema

 

Traditsiooniline põldheina seemnesegu

 

Paljude seemnemüüjate juures on võimalik lasta oma retseptuuri järgi segusid valmistada, ning kindlasti ongi just nimelt see kõige mõistlikum lähenemine. Mõelge seemnete valiku juures lisaks alus- ja pealiskõrrelisele ka sellele missugused on teie maad (kas mullaproov on tehtud?) ja kes seda toodetud koresööta sööma hakkab (lüpsilehm, sporthobune, lammas ? söötmistehnoloogia ja sööda struktuuri eelistused on erinevad).

 

Segu 1 : väga klassikaline segu

Punane ristik (diploidne sort !)                  25%                               6 kg/ha
Timut                                                                   29                                  7
Harilik aruhein                                                  25                                  6
Karjamaa raihein (Aluskõrreline)                  21                                  5
Kokku 24 kg/ha

Segu 2 : ilma liblikõieliseta, kõrrelisterohke

Roog-aruhein                                                   55 %                           14 kg/ha
Timut                                                                  15                                 4
Harilik aruhein                                                 25                                 7
Aasnurmikas (Aluskõrreline)                          5                                  1
Kokku 26 kg/ha

 

Külvitehnoloogia

 

Kui olete kunagi mõelnud kas oleks mõistlik vanadele rohumaadele pealekülvi teha või rohukamarasse otsekülvi (mõlema tehnoloogia jaoks on Eestis erinevates ettevõtetes spetsiaalsed masinad kasutusel) siis see mõte maeti eilsel koolitusel maha. Mõlema variandi puhul jõuab umbrohi ja vana malts uuele kultuurtaimele kiirelt 1 :0 ära teha.

Mõistlik variant külvamiseks on ikka ainult sügisene künd ja kevadine maapinna tasandamine/kivide koristus ning seejärel külvamine.

 

Väetamine : jah/ei/võibolla ?

 

Väetamine annab taimedele oluliselt kasvuenergiat ja toitaineid mis hiljem siis ka loomade toidulauani jõuavad. Väetist ei ole mõtet kasutada kui rohukamar sisaldab vähem kui 50% kvaliteetseid heintaimi ! Vanade maltsade väetamisel te olulist tulemuse paranemist näha ei saa. Eristatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Orgaanilised väetised on kindlasti oluline märksõna huumusevaestel ja erodeeritud muldadel.