SELLES ARTIKLIS KÄSITLETUD TEEMAD

  • Optimaalne konditsioon poegimiseks
  • Poegimise ettevalmistused: looma eraldusvõimalused, esmaabivahendid
  • Ära tunda enim levinud vasika valed asendid + nende korrektuur
  • Õige vasika välja tõmbamine (ilma ja koos mehaanilise sünniabiga)
  • Millistes olukordades on loomaarsti abi vajalik
  • Vastsündinud vasika esmane hooldamine

 

Optimaalne konditsioon poegimiseks

Selleks et poegimisel ja üldse tiinuse jooksul kõik laitmatult sujuks, on lehmal kolm kontrollpunkti mida peaks jälgima ja korras hoidma. Nimelt on need:

  • Kehakonditsioon
  • Sõrad
  • Udar

Kontrollige igat looma enne paaritust ja 2 kuud enne poegimist või siis kinni jätmise hetkel. Vahetult enne poegimist on paranduste jaoks liiga hilja! Kontrollides enne paaritust saate välja praakida need loomad kes enam aretusse ei sobi.

Kehakonditsioon

Optimaalne: 3-3,5 enne poegimist.

Liiga paks loom:

  • Ainevahetusprobleemid
  • Sünnitusteed ei avane õieti

Liiga kõhn loom:

  • Nõrk lehm = nõrk vasikas
  • Vähene piimatoodang = halb juurdekasv

Kontrollige õigeaegselt oma karja seisukorda ja tehke vajadusel söötmises vastavad korrektuurid. Ühe kehakonditsiooni hindepunkti muutmiseks läheb aega 4-8 nädalat. Kehakonditsiooni hindamiseks katsuge loomadel nimme piirkonna lülisid, kuivõrd need on rasvaga kaetud, lisaks ka puusa nukid ja saba kõrval asuvat volti.

Illustreeritud piltidega kehakonditsiooni kirjeldust saate leida näiteks siit (inglise keelne):

https://www.dairynz.co.nz/animal/herd-management/body-condition-scoring/how-to-bcs/

 

Söötmine kinnisperioodil 1-2-3

  • Vältige loomade rasvumist
  • Vähendage kaltsiumi kogust kinnisperioodil
  • Kontrollige kaaliumi kogust

Selleks et kõik ained oleksid paigas peavad olema tehtud koresöödast söödaproovid, sest ainult nii saab olla kindel et valitud mineraalsööt ja koresööt sobivad omavahel kokku. Kaalium võib kehast kaltsiumi välja tõrjuda, seega ei tohi kaaliumi kogus ületada ettenähtud normi. See võib aga juhtuda kui tegemist on näiteks väga rikkalikult väetatud põldudelt pärineva koresöödaga. Kaaliumi peaks hoidma alla 15 g kg kuivaine kohta kinnisperioodil. Kaltsiumit hoidke kinnisperioodil madalal, ja tõstke kogust vahetult enne uue lüpsiperioodi algust. Kaltsium kogus kinnisperioodil ei tohiks ületada 4 g/kg kuivainet ja ta peaks olema suhtes 2:1 fosforiga.

Sõrad

Jälgige et ei oleks: Ülekasvanud, deformeerunud, haavandid.

Probleemsed loomad paistavad karjas teile silma ebaühtlase kõnnaku ja longetega. Ka ebamääraselt kõhnnuvate loomade probleemiks võivad teinekord olla kehvad sõrad või valutavad liigesed. Loom liigub vähem, sööb vähem => kehv kehakonditsioon, ainevahetusprobleemide risk. Lisaks on loomadel ka tunduvalt suurem vigastuse oht! Lehm võib siledal pinnasel (betoon, märjad kummimatid) kergemini libiseda kui sõrad on ülekasvanud ja ta ei toeta õieti jalga maha.

Udar

  • Kroonilised põletikud
  • Nisavigastused

Praakige õigeaegselt probleemsete udaratega ja pidevalt põletikus loomi et vältida kroonilisi mastiite mis karjas edasi kanduvad ja vasikaid kes udarast piima kätte ei saa. Kontrollige loomi juba enne järgmist paaritust et teha kindlaks kas neid üldse tasub edasi karjas hoida.

 

Poegimisabi komplekt

Järgnev komplekt asju võiks igas farmis olla varutud juba varakult enne esimest poegimist. Kõik asjad peavad olema käe pärast ning pärast igat kasutamist hoolikalt puhastatud ning oma kohale tagasi pandud.

  • Ämber
  • Paber, pastakas/ tahvel
  • Lillatera/chlorhexidiini seep/muu sobilik nahadeso vahend
  • Rektaalkindad
  • Libestusgeel
  • Sünnitusabi ketid/nöörid
  • Nabadeso: Jood, vähemalt 7%
  • Vasika jootmis sond
  • Kraadiklaas
    • Lehm: 38.5-38.9 °C
    • Vasikas: 38.5-39.2 °C
  • Telefoninumbrid
  • Ternespiim (sügavkülmutatud varu)

 

Poegimisala/poegimisboks

Poegivale loomale võiks olla eraldi selleks ettenähtud boks kus ta saab rahulikult oma vasika ilmale tuua sellises keskkonnas mis oleks vasika immuunsüsteemile võimalikult vähe koormav. Oluline on poegimisala väga korralik deso ja sügav aluspanu.

  • Poegimisala: 8m^2 looma kohta, poegimisboks: 12 m^2
  • Fikseerimisvõimalus
  • Sügavallapanu/deso – puhas!
  • Vesi, sööt
  • Ülejäänud kari nähtav

PUHAS, KINDLA PINNASEGA, TURVALINE KOHT !

 

Praktikas, Lihaveised              

Lihaveised poegivad sageli karjamaal ja väga erinevates tingimustes. Siiski võiks ka siin juba eelnevalt mõelda sellele et kuidas lahendada neid olukordi kus loom vajab abi või vasikas on nõrk ning ei saa iseseisvalt juua ja ülejäänud karjaga kaasas liikuda. Variante loomade eralduseks on igasuguseid, ning peamine on see et iga talunik enda lahendusega rahul oleks, ning sellega hästi toime tuleb.

  • Eraldusaed (moodulaiad)
  • varutud põhu/heinarull
  • Köied/ketid
  • Telk-laudad, polytunnelid, koormakate

Poegimise jälgimine

Selleks et te võimalikult suure arvu vasikaid tervelt ja elusalt kätte saaksite, on oluline loomi poegimisperioodil pingsalt jälgida. Jälgimise intervall võiks optimaalselt olla 2 tundi kuna nii pikk on aeg mis iga loom endale lubada võib iseseisvalt vasika väljutamiseks enne kui te sekkuma peaksite. Väga keeruline on optimaalset järelvalvet teostada karjades kus pull on aaastaringselt sees ning paaritusaeg teadmata. Seega on mõistlik pulle vaid kindlaks hooajaks karja lasta ja vajadusel tiinusi ka hiljem kontrollida.

Tiinuse kestvus lehmadel: 270-290 päeva

Intervall 2-8 tunni vahel

Lihaveised: märkida maha paaritusaja algus

 

Sünnitusfaasid 1-2

Pidage meeles numbrid 1 ja 2 kui mõtlete sellele kui kaua teie loom võib olla rahutu või pressida enne kui te peaksite sekkuma. Avanemisfaas, ehk välimiselt silma paistev rahutus ja karjas eraldumine, tohib kesta ühe päeva (üks!), aktiivne poegimine aga maksimaalselt 2 tundi (kaks!). See on aeg millega lehm peab igal juhul suutma oma vasika väljutada.

  • Avanemine – kuni 24 tundi (1 päev)
    • vaagnasidemed lõdvenevad ja emakakael avaneb
    • Loom on rahutu (eraldub, peksab jalgadega kõhtu, püsti-pikali)
  • Väljutamine – 2 tundi
    • Lootekott lõhkeb (veed tulevad)
    • Kõhupress
    • Loote väljutamine

Sünnitusabi

Sünnitusabi võib anda väga positiivseid tulemusi, ta võib aga sama hästi ka hea asja ära rikkuda. Seega kui ei ole vaja, siis vältige sekkumist.

  • Sünnitusabi: Nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik.
  • Riskid:
  • Vigastused (lehmal emaka rebenemised, tupe rebendid, vasikal murtud jalaluud, jne.)
  • Infektsioonid (mustade kätega sünnitusteedes)

 

Millal sekkuda?

Kui on vaja otsustada kas loomal on teie abi tarvis või mitte, siis vastake järgnevatele küsimustele: kui kaua lehm on juba poegimisega tegelenud, kas vasikas on silmnähtavalt vales asendis või väga suur või kas lehm on pressimise juba lõpetanud.

  • Aeg: 1-2
  • Vasikas ei saa sünnitusteedest välja tulla: liiga suur või vale asend
    • Õige: eespikiasetus (sünnitusteedes on näha või tunda kahte sõrga ja vasika pead)
  • Lehm on lõpetanud pressimise aga vasikas ei ole veel välja tulnud: loomal võib olla tekkinud stress või ta on jõuetu ning ei suuda vasikat iseseisvalt ilmale tuua.
  • Tupest tuleb verd, mädast eritist, lehma juures on tunda mäda/roiskumise haisu (surnud looted sees)

 

Ettevalmistused lehma läbivaatuseks

  • Rahu! Loom eraldusse/korralikult kinnitada
  • Võtta ligidale sünnitusabiks varutud tarvikute kast
  • Puhtus! Pesu (õrn seep, lillatera, muu sobilik nahadesovahend)
    • Looma tupe ümbrus ja tupp
    • Uurimist läbi viiva inimese käed kuni õlgadeni
  • Libesti: kasuta ohtralt libestit (vajadusel pehme voolikuga suunata seda sünnitusteedesse)
  • Lehma asend:
    • Vasika asendi korrigeerimiseks: püsti (kui võimalik)
    • Vasika välja tõmbamiseks: külil (sama asend milles lehm ise poegiks, parim vaagna asend)

Vasika asendi määramine

  • Kas sünnitusteed on avanenud: Jah/EI? Kui te tunnete et tupest sisenedes teie käe ees on peagi takistus, või et läbikäik vasika juurde on väga kitsas, siis sünnitusteed on ilmselt veel avanemata. Mõnikord peab lehmale rohkem aega andma. On ka olukordi kus emakakael ei avane iseseisvalt, ning seda peab kätega tasakesi laiali surudes ise avardama.
  • Jah: mis asendis on vasikas? Õige : eespiki asend, tuntav on kaks sõrga ja pea
    • Jalad: kas on esimesed või tagumised jalad? (tagumistel jalgadel on sõrad enamasti taeva poole)
    • Pea: kas pea asetseb ilusti jalgade peal?
    • Üks või kaks? Mõnikord võib kaks vasikat korraga ennast sünnitusteedesse pressida
  • Ei: kas võib olla tegemist emaka keeruga? Kui te tunnete et tupe seinad ei ole sirged vaid justkui volditud, ning emakakael ei ole korralikult avanenud, siis võib olla tegemist emaka keeruga.

 

Vasikas võib olla emakas sees igasugu erinevates asendites. Tehke kindlaks kas te tunnetate esi- või tagajalgu ning kus pool asub pea. 

Allikas: Obstetrics in Farm Animals

 

 

 

 

 

 

Asendi korrigeerimine

  • Kinnitage kättesaadavad jäsemed ära
  • Lükake vasikas tagasi emakasse et ruumi tekiks
  • Tõmba – Lükka: sama aegselt kui te ühe käega vasikat tagasi lükkate, tõmmake teise käega vajalike jäsemeid enda poole
  • Hoia kätt ümber sõrgade et vältida vigastusi!! Sel ajal kui te jäsemeid ettepoole toote, peab käsi kindlalt olema ümber sõra et vältida sõraga emaka rebestamist
  • NB! Kaksikud

Asendit korrigeerides kinnitage juba olemasolevatesse jäsemetesse nöörid ära (sõrgatsi liigesest ülevalpool!), ning hakake puuduvaid jäsemeid välja tooma. Jälgige seejuures alati et hoiate kätt ümber sõra et see ei saaks emakat vigastada.

Allikas: Obstetrics in Farm Animals

 

Teinekord on vajalik ühtaegselt lükata ja tõmmata selleks et saada asendit korrigeeritud. Nagu kõrvalolevalt pildilt näha: tõmbamine toimub nöörgia sõrgatsi juurest et saada tagajalga sirutusele. Samaaegselt lükatakse vasikat aga kannaliigesest emakasse sisse poole et tekiks ruumi juurde sõrgatsi välja tõmbamiseks.

Allikas: Obstetrics in Farm Animals

 

 

 

Loomaarsti Rida

Kui palju iga loomaomanik oskab oma lehma ise aidata, on väga individuaalne. Pange enda jaoks paika oma piirid, mis on need probleemid mida te kindlasti ise lahendada ei suuda.

  • Pea asendi korrigeerimised: pea asendi korrigeerimiseks on sageli vaja silmakonksude abi. Lisaks on pea keeramisel suur oht vasika hammastega lehma emakat vigastada.
  • Absoluutselt liiga suured vasikad : kui vasikas kohe kindlalt lehma vaagnast läbi ei mahu siis saab loomaarst teostada kesirilõiget (elus vasikas) või fetotoomiat (surnud vasikad)
  • Roiskunud looted : roiskunud loodetega lehm vajab kindlasti antibiootilist ravi
  • Deformeerunud looted : sageli on ka siin vaja fetotoomiat teostada
  • Kui te olete ilma tulemuseta 20 minutit tegutsenud (tõmmanud, üritanud korrigeerida): seadke endale alati ajaline piir! Kui te olete 20 minutit tegutsenud ilma igasuguse tulemuseta siis kutsuge loomaarst appi. Mida kauem te tegutsete, seda rohkem lähevad sünnitusteed turse ning kuivavad ära. Lõpuks võib juba olla pea võimatu seda vasikat sealt kätte saada. Kui vasikas on veel elus, siis on oluline et ta sealt sünnitusteedest võimalikult kiiresti tulema saaks.

Loomaarsti Eelised

  • Kogemused
  • Lisa abivahendite kasutamise võimalus: Silmakonksud, lingud, jne.
  • Fetotoomia
  • Keisrilõige

 

Vasika välja tõmbamine

Kui vasikas on lõpuks õigesse asendisse keeratud, on vaja teda välja tõmbama hakata. Ka siin on veel suur oht vigastuste ja muude probleemide jaoks. Mitte mingil juhul ei tohi hakata vasikat väja tõmbama kui asend pole veel 100% õige!!! (eespiki asetus, kaks esijalga ja pea või tagapiki asetus, kaks tagumist jalga sünnitusteedes).

Kuidas aga õieti tõmmata?

  • Kui lehm ise pressib: samas rütmis nagu press
  • Sellel hetkel kui õlavöönd on sünnitusteedes: tõmmata ühest jalast rohkem, nii et vasika keha läheb kergelt nihkesse (maksimaalselt üks inimene tõmbab!)
  • Kui vasikas on õlgadest saadik väljas, muutke tõmbamissuunda ja tõmmake 90° nurga all udara suunas (aitab vasika tagumisi jalgu sirutada ja vasika puusadel lehma vaagnast kergemini läbi tulla)
  • Kui vasikas tuleb tagumiste jalgadega enne => tõmmata alati paralleelselt lehmaga
  • Kui vasikas justkui kiilub sünnitusteedesse kinni, siis teinekord aitab see kui vasika keha natuke keerata ja tema asendit sünnitusteedes muuta.

 

Sel hetkel kui vasikas on õlavööndiga vaagnas, ja kipub justkui sinna kinni kiiluma, võib aidata see kui hetkeks ainult ühest jalast tõmmata. See ajab vasika keha natuke diagonaalseks ning võib aidata ruumi juurde tekitada. NB! Ainult üks inimene tõmbab sel hetkel.

Allikas: Obstetrics in Farm Animals

 

 

 

Mehaaniline sünnitusabi

Mehaanilised sünnitusabid võivad anda väga positiivseid, aga ka väga negatiivseid tulemusi. Peamine probleem on selles et ei osata selle apparaadi tohutut jõudu hinnata, ning tegutsetakse liiga kiiresti. Käsitlege mehaanilist sünnitusabi suure ettevaatlikusega ja hästi aeglaselt. Andke lehma sünnitusteedele aega et järgi anda ja vasika läbi pressimisega kohaneda.

  • Mehaanilise sünnitusabi eesmärk:
    • Vasikas ei saa tagasi libiseda
    • Aitab sünnitusteid aeglase survega venitada
  • Oht:
    • Vigastused: lehm, vasikas
    • Inimene ei tunneta jõudu
  • Kasutamine:
    • Koos ohtra libestusega
    • Toetage häbet kätega

Vastsündinud vasika hooldamine

Kui vasikas on lõpuks lehma seest väljas, siis peamine on kontrollida tema hingamist. Kas vasikas hingab ning kas hingamisteed on lahti rögast ja limast.

  • Hingamisteede avamine/hingamise stimuleerimine
    • Tõmba välja lima/röga => puhaste kätega!!
    • Riputa/hoia vasikas pea alaspidi et röga saaks välja voolata => 90 sekundit järjest
    • Viska vasika turja piirkonnale ämber külma vett => stimuleerib sügavat hingetõmmet

 

Lõpetuseks

  • Ennetamine on alati parem kui ravimine: kui te ei jälgi oma poegivaid loomi iga kahe tunni tagant, siis te ei pruugi probleemidele õigeaegselt jaole saada. Kui te näete et sünniabi käib teile üle jõu siis kutsuge õigeaegselt loomaarst. Ja kui tei on poegimiseks optimaalsete tingimustega puhas ja turvaline poegimisala, siis see koormab teie vasika immuunsüsteemi kõige vähem ning teil on suured lootused ka pikas perspektiivis oma vasikat hea tervise juures hoida.
  • Loomaarst ei ole võlur: kui vasikas on juba jõudnud lehma sees ära surra või lehmale on mehaanilise poegimisabiga juba suuri vigastusi tekitatud, siis sageli ei saa ka loomaarst enam midagi aidata.
  • Mõnikord loomaarst on võlur: kui me saame probleemidele õigeaegselt jaole, siis teinekord me suudame ka lootusetuna paistvaid olukordi lahendada.
  • Töödake puhtalt, organiseeritult, rahulikult
  • Kui kahtlete, siis abi on vaid telefonikõne kaugusel!

 

 

 

Koolitussari “Elus ja terve vasikas” toimus 13.04.2017 Kaunissaare kogumiskeskuses ja 21.04.2017 Piirsalu rahvamajas. Koostöös Piirsalu Vet Punkti arsti Ann Mari Anupõllu ja Jüripoja loomakliiniku arsti Katri Pentjärvega. Täname toetuse eest ka ETKÜ’d ja Magnum Veterinaariat, ning loodame seda head koostööd ka tulevikus jätkata.

Piirsalu Vet Punkt, Ann Mari Anupõld. Tel. 59031176, info@piirsaluvetpunkt.ee

Jüripoja Loomakliinik, Katri Pentjärv, Tel. 56509193, katri.pentjarv@gmail.com