Nii nagu lehmad lüpsavad suu kaudu, nii oleneb ka vasikate tervis täielikult nendele antavast söögist, ja just nimelt kõige rohkem ternespiimast. Ternespiima peab andma õigel ajal, piisavas koguses ning mis kõige olulisem, ta peab olema hea kvaliteediga. Juba aastal 1977 tehtud uuringul tõestati et vasika kõige olulisem haiguste barriäär on just nimelt ternespiim. Vasikad jaotati kahte gruppi. Esimesele grupile joodeti esmalt ternest, ning siis kolibaktereid. Teisele grupile joodeti esmalt kolibaktereid ja alles vahetult pärast seda ternespiima. Teise grupi vasikad haigestusid 100 %, ning surevus oli 70 %. Esimese grupi vasikad püsisid kõik haigusest priid.
Et ka teie vasikate tervis oleks sama tugev, tuleb jälgida järgmisi näpunäiteid:
- MITTE lasta vasikal lehma juurest ISE JUUA:
=> võimatu on öelda kindlalt palju ternest vasikas ära jõi
=> hügieeni probleem: bakterid võivad jõuda vasikani enne kui ternespiima kaitse
=> mastiidi oht: vasikas võib endale haigustekitajad sisse juua
=> aeg: suurte udarate puhul võib väga palju aega kuluda enne kui vasikad on suutelised nisad üles leidma. Ternes jõuab vasikani sellisel puhul alles liiga hilja. - Ternespiima KOGUS on oluline:
=> vasikas peab 1. jootmisel kätte saama vähemalt 100 g IgG. Esimese 12 tunni jooksul aga 200-300 g IgG
=> vajalik ternese kogus oleneb ternese kvaliteedist: see võib kõikuda 20-100 g/L IgG, nii võib ka vajaliku ternese kogus kõikuda 2-4 liitri vahel!
=> mõõta lehmade ning mullikate ternese IgG sisaldust, ning määrata keskmine => selle järgi saab otsustada kui palju ternest vasikas esimesel elupäeval vajab - Ternespiim peab jõudma vasikani VARAKULT:
=> iga möödunud tunniga väheneb vasika võime ternespiimast tulenevaid kaitsekehi kätte saada
=> iga möödunud tunniga suureneb haigustekitajate oht ning kogus vasika soolestikus
=> 24 tunni möödudes on kaitsekehade imendumine täiesti kadunud
=> esimene ternes peab jõudma vasikani hiljemalt 1/2 kuni 1 tund peale sündimist
=> kui vasikas 6 tunni jooksul ei ole joonud talle vajaliku kogust ternespiima, siis tuleb kasutada sondi - Ternespiim peab olema KVALITEETNE:
– TEMPERATUUR: 37 °C, +/- 2 °C
– PUHAS: ternes ei tohi olla verine, sisaldada mastiidi tekitajaid või olla ebahügieensetes tingimustes kogutud või laagerdatud
– hea IgG sisaldus: ternes peab sisaldama vähemalt 50 g/l antikehi
– kvaliteet sõltub ka lehmale antud söödast: söötmisprobleemid mõjutavad kogu ternespiima toitainete sisaldust ning on seega ka määravad vasikate tervisele
– ilma lisanditeta: Ternespiima sisse ei tohi segada muid söödalisandeid
– õigesti laagerdatud ning õigesti sulatatud: igasugune ternespiima käsitlemine võib oluliselt mõjutada tema kvaliteeti
TERNESPIIMA SÄILITAMINE JA SULATAMINE
– Ternespiima võib säilitada toa temperatuuril (1 päev), tavalises külmkapis (7 päeva) või sügavkülmas -20 kraadi juures (2 aastat)
– säilitada tasub ainult kontrollitud kvaliteediga ternest vanematelt lehmadelt
– sügavkülmutatud ternest EI TOHI MINGIL JUHUL sulatada mikrouunis => suur kuumus tapab kõik antikehad
– sügavkülmutatud ternest peab sulatama vesivannis, 40-50 kraadi juures, AEGLASELT, et säiliks kõik olulised ained ning kaitsekehad ei kalgenduks
– EI TOHI lisada ternespiimale kuuma vett hulka => veega segamine võib samuti põhjustada kaitsekehade kalgendumist, vähendab oluliselt ternese kvaliteeti ning muudab rasvade ja valkude struktuuri ning seeditavust
– kui ternest sügavkülmutada väikestes portsudes (1/2 liitrit) ja õhukesel kujul (suured minigrip kotid, lamedalt külmikusse asetatud), on tunduvalt kergem ning kiirem teda hiljem sulatada
IMMUUNGLOBULIINID
Immuunglobuliinid (ehk IgG) ehk antikehad on valgud mis osalevad aktiivselt immuunsüsteemi toimingutes. Nad tunnevad ära, ning kaitsevad keha kallaletungivate haigustekitajate eest. Sündides ei ole vasikal endal üldse antikehasid, ning tema keha kaitse sõltub tervenisti ternese kaudu saadud ainetest. Ternesest imenduvad IgG’d läbi vasika sooleseina ning saavad sealt edasi minna tema vereringesse. Kuid ettevaatust: soole seina takistuskiht on avatud vaid esimesed 24 tundi peale sündi. Pärast seda jäävad antikehad vasikale kätte saamatuks.
KOLOSTROMEETRI KASUTAMINE
– Kolostromeeter mõõdab terneses olevate immuunglobuliinide sisaldust (IgG)
– Ternese temperatuur mõõtmisel peab olema vahemikus 20-27 °C
– määrata keskmine lehma ja mullika ternese IgG sisaldus => IgG sisaldus tõuseb laktatsioonide arvuga, ning on kõige optimaalsem 3.-4. laktatsioonil. Negatiivselt mõjutavad teda lühike kinnisperiood!
– IgG kogus ternespiimas võib kõikuda 20-100 g/l vahel
– mida suurem on lehma poolt välja lüpstav ternespiima kogus, seda väiksem on seal sisalduv antikehade kogus
– vastavalt sellele arvutada välja vasikale vajalik ternese kogus jootmisel
Allikad:
http://309073.edicypages.com/tooted/vasika-jootmine
www.rinderskript.net
http://www.zoovet.ee/tooted/ravimidveterinaarsedtooted/immunoloogilisedpreparaadid/veistele/?product=1300
https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/piimaveised/il_vasikatervis_2010.pdf
http://309073.edicypages.com/tooted/vasika-jootmine/ternespiima-kvaliteet
http://www.calfnotes.com/pdffiles/CN039.pdf
www.calfnotes.com