Katri Pentjärv, DVM. Jüripoja loomakliinik, 2017

 

Vasikas on sündides immuunpuudulik, see tähendab, et tal puudub kaitse kõikide farmis levinud haiguste suhtes. Vastsündinud vasika immuunsüsteem ei ole võimeline kohe vajalikku kaitset moodustama, kaitse saadakse esimesest joodetavast ternest. Seetõttu on vasikate tervise seisukohalt väga tähtis saada esimene jook võimalikult kiiresti ning piisavas koguses. Kuna vasikate esimeste elunädalate haigused on sageli seotud puuduliku kaitsega (otsene seoses terne jootmisega), siis on hästi toimiva terne jootmisega võimalik tunduvalt vähendada vasikate ravimisega kaasnevaid kulusid.

 

Praktilised soovitused vasika esimestel elunädalatel

  • Pärast sündi eemalda kohe vasikas ema juurest ning pane puhta allapanuga boksi, võimalusel lambi alla. Poegiv lehm on suures stressis ning seetõttu eritab suurenenud hulgal nakkusi. Kui jätta vasikas enne terne saamist ema juurde lakkumiseks, siis on suur tõenäosus, et vasikas nakatub farmis levivate haigustekitajatega.
    Lihaloomad: kujundage nii nimetatud vasikate ala kuhu ammlehmad ei pääse, ja mis on sügava aluspanuga, kuiv magamiskoht vasikatele
  • Desinfitseeri naba. Nabaväät on ühenduses vasika maksa ning vereringega. Nabaväädi desinfitseerimine aitab ära hoida nabaväädi põletikke ning üldpõletikuga kulgevaid haigusi. Kõige parem vahend naba desinfitseerimiseks on joodilahus (5–7%), sest jood kuivatab tugevalt kudesid.
  • Jooda vasikale ternes esimese elutunni jooksul, sest soolestiku läbilaskvus kaitsevalkudele hakkab kiiresti langema. Kui vasikas ei ole võimeline ise imema, siis kasuta söögitorusondi. Vasikale vajalik joogi kogus sõltub kasutatava terne kvaliteedist. Kvaliteeti on võimalik määrata kolostromeetriga või refraktomeetriga. Kui kolostromeetri näit sõltub terne temperatuurist (õige näidu saamiseks vajalik jahutamine toatemperatuurini), siis refraktomeetri näit ei sõltu temperatuurist, mõõtmisviga on väiksem ja kvaliteedi määramine kiirem. Vasikas vajab esimesel elutunnil vähemalt 120 g kaitsekehi. Terne kvaliteedi määramisega on võimalik arvutada, milline kogus on vasikale vajalik (näiteks ternest tihedusega 1060 on vaja joota 2 liitrit, kuid kui terne tihedus on 1050, siis 2,4 liitrit). Kasuta ainult hea või väga hea kvaliteediga ternest. Laudas peaks olema tagavaraks kontrollitud kvaliteediga külmutatud ternest, mis tuleks vajadusel sulatada kuni 50˚C vees (sulatamine mikrolaineahjus või kõrgemal temperatuuril hävitab soovitud valgud).
  • Vasikatele võiks esimese elunädala jooksul hakata pakkuma ka heina, mis parandab vasikate vatsa arengut. Kui vasikad söövad ainult starterit, siis muutub vatsakeskkond seal tekkivate hapete tõttu liiga happeliseks. Happeid aitab tasakaalustada ka kiu mäletsemisel tekkiv aluseline sülg. Väga suur riskitegur haiguste ülekandumisel on roojaga saastunud allapanu söömine.
  • < 1 kuu vanuste piimapulber peaks olema piimapõhine (puudub soja ning nisuvalk, kiud 0,0)
  • Võõrutamine 75-80 kiloselt, kui on võimelised ära sööma 1,5 kg starterit => piima jootmine arendab libediku, mitte vatsa, ning seetõttu on oluline loomad õigeaegselt piima pealt ära võõrutada selleks et soosida vatsa arengut
  • Haiged loomad tuleb võimalikult varakult avastada (haiguspuhangu korral tuleks iga päev vasikaid kraadida) ning välistada haigete vasikate kontakti veel tervete loomadega. Mida kiiremini haigestunud loomad avastatakse ning ravitakse, seda väiksemad on kulutused noorkarjale.
  • Haigestunud vasikaid ei tohiks piimalt ära võtta, sest kogu vajaliku energia saavad vasikad vaid piimarasvast. Kõhulahtisuses vasika piimalt äravõtmine ei kiirenda kõhulahtisusest paranemist, küll aga tekib vasikatel väga tugev kaaluiibe langus.

 

Sagedalt esinevad põhjused miks vasikad ei ole saanud piisavalt kaitsekehi:

  • madal IgG tase lehma või mullika terneses
  • ebapiisav ternese saamine ehk liiga hilja või liiga vähe
  • vasikad lihtsalt ei taha hästi juua/ raske sünnitus
  • Kinnislehmade söötmine, kinnisperioodi pikkus (väga lühike kinnisperiood mõjutab oluliselt terne kvaliteeti), lehmade kohanemine
  • Terne puhtus ehk bakterite üldarv on väga oluline näitaja. Üldbakterite arv alla 100000 cfu/ ml-s , kolibakterite arv alla 10 000 cfu/ml-s.
  • Sügavkülmutatud terne vale sulatamine

Kas vasikas on haige?

  • Terve vasikas on erk ja aktiivne
  • Tugev imemisrefleks, söömus ei ole vähenenud
  • Ei ole muutuseid rooja kontsistentsis
  • Liigesed ei tohi olla paistes, jäigad, valulikud
  • Naba peab olema kuiv, ei tohi olla kuum, valulik, turses
  • Normaalne kehatemperatuur 38,0-39,0 (39,4)
  • Terve vasikas ei köhi, ei ole eritisi ninast/silmadest
  • Silmad ei ole auku vajunud

 

Esimeste elukuude haigused

 

Septitseemia

 

  • Patogeenid sisenevad vasika organismi suu, nabaväädi, hingamisteede või haavade kaudu
  • Tavaliselt nakatub bakteritega kohe sünnijärgselt, enne esimese ternese joomist
  • Haigestuvad esimese 5 elupäeva jooksul
  • Vasika seisund halveneb kiiresti, võib surra mõne tunniga
  • Vajab arstiabi
  • Vaata üle:
    a) nabadeso
    b) ternese jootmine/ ternespiima puhtus/jootmise korraldus
    c) keskkond (poegmisbokside ning vasikabokside puhtus)

 

Kõhulahtisus

  • Probleem, kui põeb >15% vasikatest
  • Tugeva kõhulahtisusega vasikad muutuvad liiga happeliseks
  • Söötmis ja jootmisvead
  • Halb vastupanuvõime
  • Spetsiifilised haigustekitajad (ettevaatust zoonoosid!), sageli seganakkus
    • Bakterid
    • Viirused
    • Parasiidid
  • Tee ise: alusta elektrolüüdilahuste manustamist (joob vabalt, sondiga) ->lisavesi+ vähendab happelisust
  • Vasikat EI TOHI piimalt ära võtta
  • Võid anda söepastat, energiapastasid jne
  • Kutsu arst kui: looma üldseisund halveneb, ei tule püsti, imemisrefleks

halveneb -> vajab veenisisest ravi +  AB?

  • Kõhulahtisuse kõrvaldamine karjast eeldab hügieeni, (ternese) säilitamise/jootmise ja töökorralduse korrasolekut

Nabapõletik

  • Soodustavad tegurid:
    • Väädi mittespontaanne rebenemine
    • Ebapiisav poegimishügieen
    • Must vasika keskkond
    • Ternespiima jootmise häired
    • Naba puudulik desinfitseerimine
  • Vajab arsti sekkumist
  • Tee ise: vaata üle naba desinfitseerimine ja terne jootmine, keskkond, poegimine
  • Nabapõletikud on eelsoodumuseks nabasongade tekkes

Hingamisteede haigus

  • Probleem, kui > 5% vasikatest
  • Soodustavad tegurid: ebapiisav immuunsus, saastunud keskkond, puudulik ventilatsioon.
  • Põhjustajateks viirused ja bakterid
  • kliinika: loidus, ninanõre, pisaravool, köha, võib kaasneda liigeste turse, palavik
  • Vajab arstiabi
  • Tee ise: eralda haiged; väldi tuuletõmbust, kuid õhk peab olema värske

Mida teha haige loomaga?

  • Eralda tervetest!
  • Teavita arsti
  • Taga optimaalne keskkonna temperatuur (10-20 kraadi)
  • Palju värsket allapanu
  • Värske vesi koguaeg saadaval
  • Kui kehatemp. langenud, siis pane tekk peale või lambi alla
  • Jätka tavapärast söötmist + vajadusel lisa elektrolüüdid

 

Koolitussari “Elus ja terve vasikas” toimus 13.04.2017 Kaunissaare kogumiskeskuses ja 21.04.2017 Piirsalu rahvamajas. Koostöös Piirsalu Vet Punkti arsti Ann Mari Anupõllu ja Jüripoja loomakliiniku arsti Katri Pentjärvega. Täname toetuse eest ka ETKÜ’d ja Magnum Veterinaariat, ning loodame seda head koostööd ka tulevikus jätkata.

Piirsalu Vet Punkt, Ann Mari Anupõld. Tel. 59031176, info@piirsaluvetpunkt.ee

Jüripoja Loomakliinik, Katri Pentjärv, Tel. 56509193, katri.pentjarv@gmail.com