Vasikate kõhulahtisus on statistiliselt üks kõige sagedasemaid haiguseid lüpsikarjades. Kõhulahtisuse kätte sureb igal aastal loendamatu hulk vasikaid. Seda mitte ravivõimaluste puudumise tõttu, vaid puuduliku manageerimise tagajärjel.

Tekitajad

Enam levinud nakkuslikud tekitajad

• Rotaviirus
• Coronaviirus
• coli => Bakter, kõige sagedasem
• Krüptosporiidid

Mitte nakkuslikud

• Jootmis tehnika
• Temperatuur liiga kõrge või liiga madal
• Liiga kontsentreeritud piimapulbri segu
• Liiga suured joogikogused
• Joogiämbrid pole piisavalt puhtad
• Piimapulber/piim on kehvasti hoiustatud
• Joogi koostis
• Tamisete proteiinidega piimapulbrid on kehvema seedivusega, ka kõrgete sulfaadi sisaldustega pulbrid võivad probleeme tekitada

Põhjused

Kõik põhjustajad on keskkonnas pidevalt teatud koguses olemas. Kui vasikad haigestuvad  siis on see märk sellest et:

• Haigustekitajad on saanud keskkonnas võimust võtta
  • Puudulik hügieen!
    • Hügieeni tuleb jälgida nii poegimisalas, poegimise jooksul, kui ka vasikate boksides
  • Vasikate immuunsüsteem on nõrgenenud ning nad on haigustele vastuvõtlikumad
    • Puudulik või kehva kvaliteediga ternespiim
      • Kvaliteeti määrab nii Immuunglobuliinide sisaldus, kui ka ternespiima toiteväärtus. See jällegist oleneb lehma söödast.
    • Kehvad pidamistingimused: temperatuuri kõikumised, niiskus.

Profülaktika

Ennetamine on alati parem kui ravimine. Ning selleks et see meil hästi õnnestuks, tuleb jälgida paari lihtsat reeglit:

• Ternespiim: õigel ajal, piisavas koguses, kvaliteetne
• Hügieen

Lisaks sellele võib proovida ka järgnevaid variante:

• Lehmade vaktsineerimine:
  • Näiteks: Rotavec Corona (Rota + Corona + E.coli), süstitakse lehmale iga kord 12-3 nädalat enne oodatavat poegimist.
    Kulu +/- 10-15 eurot lehma kohta.
    Vasikateni jõuab kaitse ternespiima kaudu.
• Joota ternespiima kuni 14. elupäevani: ternespiima kaitsekehad vereringesse enam ei jõua, küll aga mõjuvad nad sooleseinas paikselt, ning võitlevad sealt sissetungivate haigustekitajate vastu.
• Ad libitum jootmine: selle asemel et joota teatud portsjone päevas, on vasikatel piim/jook pidevalt vabalt ees. See eeldab et jooki on kergelt hapendatud (säilivus). Sellisel viisil joodetud vasikad on tugevamad nii tervise kui ka keha poolest, kasvavad kiiremini ning on ka hiljem lüpsiloomana tervemad.

 

Haige vasika käsitlemine

 

Kui vasikas on haigestunud, siis tuleb määrata esmalt tema haigusseisundi raskus, ning vastavalt sellele otsustada järgmiste sammude üle.

Kõhulahtisusest tulenevad peamised probleemid:

• Vedeliku kaotus
• Vere pH taseme langus (Atsidoos)

Vasikat hinnates vastake järgmistele küsimustele:

• Kas vasikas joob?
• On ta erk või loid?
• Kehatemperatuur? (Norm: 38,5 – 39,5 °C)
• Vedeliku staatus: kas silmad on aukus? On nahk veniv või kuiv?

Kui vasikas joob iseseisvalt, on erk, kehatemperatuur on normis ning silmad ei ole auku vajunud:

• Jätkata piima/piimajoogi jootmist
• Lisaks anda Elektrolüütjooki

Loomaarsti kutsuge kindlasti kohe kui

• vasikas ei taha enam juua
• Kehatemperatuur on tõusnud/langenud
• silmad on aukus

=> Kui kõhulahtisusega vasikas ei taha enam juua, siis võib see talle juba poole päevaga saatuslikuks saada!
=> Arvamusest et kõhulahtisusega vasikatele piima/piimajooki ei tohi anda, on tänaseks enamasti juba loobutud. Vasikaid sedaviisi “näljutades” võtab nende haigusest taastumine hiljem tunduvalt kauem aega.

Elektrolüütjook

 

Kõhulahtisusega vasikatele tasub lisaks tavalisele joogile anda ka elektrolüütjooki et tasakaalustada kõhulahtisusest tekkivaid puudujääke. Jooke on turul erinevaid, kuid sisaldama peaksid nad kindlasti järgmisi komponente:

• Elektrolüüdid (Na+, K+, Cl-)
• Energia (Glukoos)
• Puhver (Bikarbonaat, Atsetaat, Propionaat, Tsitraat)

Lisaks nendele ainetele, reklaamivad ennast paljud joogid ka erinevate lisanditega, nagu näiteks linaseemne ekstrakt, probiootikumid, vetikad, jne. Kuna nende toimet pole täpsemalt uuritud, siis tasuks pooldada puhtaid elektrolüütjooke ilma lisanditeta.